Kuusk, Ivo

Ivo Kuusk (aastani 1962 Jekimov, 8. VIII 1937 Aru asundus, Konguta vald), laulja (tenor) ja pedagoog. Eesti Teatriliidu liige (1965).

Lõpetas 1957 Tartu Ehitustehnikumi, 1962 Tartu Muusikakooli (Rudolf Jõksi klass) ja 1967 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Viktor Gurjevi klass). Täiendas end 1973–74 Moskvas Gnessinite-nimelise Muusikapedagoogika Instituudi assistentuuris (juhendaja Gennadi Aden). Laulnud 1959–62 Vanemuise teatri kooris ja olnud 1967–78 samas solist, laulnud 1962–63 Eesti Riiklikus Meeskooris, olnud 1963–67 ja 1978–2006 Estonia teatri solist. Töötanud ühtlasi pedagoogina 1968–78 Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ning 1979–2011 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (1982–92 laulukateedri juhataja, 1993. aastast professor); õpilasi: Riina Airenne, Uku Joller, Vello Jürna, Aare Saal, Lauri Vasar, Ain Anger, Aile Asszonyi.

Esinenud kammerlauljana Eestis ja välisriikides, olnud vokaalsuurvormide solist (sh Bachi h-moll missa ja „Magnificat”, Haydni „Aastaajad” ja „Loomine”, Mozarti reekviem, „Kroonimismissa” ja „Vesperae solennes de confessore”, Beethoveni 9. sümfoonia, „Missa solemnis” ja C-duur missa, Schuberti G-duur missa, Verdi reekviem, Dvořáki „Stabat mater” ja reekviem, Brahmsi „Rinaldo”, Bruckneri „Te Deum”, Stravinski „Kuningas Oidipus”, Mahleri „Laul maast”, Britteni „Cantata Misericordium”, Sviridovi „Poeem Sergei Jessenini mälestuseks”, Tambergi „Amores”). Tegutsenud lavastajana, salvestanud Eesti Rahvusringhäälingu fondi.

Esikoht 1967 Eesti ja 1968 Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahelisel lauljate võistlusel Tallinnas. Eesti NSV teeneline kunstnik (1973). Georg Otsa preemia 1981. Eesti NSV rahvakunstnik (1983). Muusikateatri aastapreemia 1991 ja 1997. Harju maavalitsuse preemia 2000.

Lavastusi

  • Cimarosa Salaabielu (1976 Vanemuises)
  • Tšaikovski Jolanthe (1978 Vanemuises)
  • Mozarti Così fan tutte (1980, Tallinna Riikliku Konservatooriumi ooperistuudio ja Estonia ühislavastus)
  • Pergolesi Teenija-käskijanna (1981 Estonias)
  • Verdi Rigoletto (1991 Vanemuises)

Osi

  • Juhan (Ernesaksa Kosilased Mulgimaalt, 1962)
  • Antonio (Prokofjevi Kihlus kloostris, 1962 Vanemuises)
  • Tamino (Mozarti Võluflööt, 1964)
  • Andrei (Tšaikovski Mazepa, 1964)
  • Gonzalve (Raveli Hispaania tund, 1964)
  • krahv Zedlau (J. Straussi Viini veri, 1965 ja 1994)
  • Noor mustlane (Rahmaninovi Aleko, 1966)
  • Pinkerton (Puccini Madame Butterfly, 1966 ja 1991 Estonias, 1975 Vanemuises)
  • Lenski (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1966 ja 1986 Estonias, 1973 Vanemuises)
  • Kurt (1967 Estonias) ja Leemet (1968 Vanemuises, mõlemad Ernesaksa Tormide rand)
  • Alfredo (Verdi Traviata, 1968 Vanemuises, 1974 Estonias)
  • Barinkay (J. Straussi Mustlasparun, 1968 Vanemuises, 1993 Estonias)
  • Faust (1968) ja vana Faust (Gounod’ Faust, Vanemuises 1996)
  • Cavaradossi (Puccini Tosca, 1969)
  • don José (Bizet’ Carmen, 1969 Vanemuises, 1982 Estonias)
  • Aleksei (Prokofjevi Õnnemängija, 1970)
  • Edgardo (Donizetti Lucia di Lammermoor, 1970 ja 1984 Estonias)
  • hertsog (Verdi Rigoletto, 1970 Estonias, 1970 ja 1991 Vanemuises)
  • Bonnius (Tubina Barbara von Tisenhusen, 1971 Vanemuises, 1990 Estonias)
  • Jason (Cherubini Medeia, 1971)
  • Mengone (Haydni Apteeker, 1972)
  • Mindia (Taktakišvili Mindia, 1973)
  • Nemorino (Donizetti Armujook, 1974 Vanemuises, 1989 Estonias)
  • Florestan (Beethoveni Fidelio, 1974)
  • Lionel (Flotowi Martha, 1976)
  • Paolino (Cimarosa Salaabielu, 1976)
  • Tom Rakewell (Stravinski Elupõletaja tähelend, 1977 ja 1979 Estonias)
  • Albert (1978 Vanemuises) ja Linnapea (1993 Estonias, mõlemad Britteni Albert Herring)
  • Vaudemont (Tšaikovski Jolanthe, 1978 Vanemuises)
  • Turiddu (Mascagni Talupoja au, 1978 Estonias)
  • Tonio (Donizetti Rügemendi tütar, 1979)
  • Grigori (1980) ja Šuiski (2001, mõlemad Mussorgski Boriss Godunov)
  • solist (Tormise Eesti ballaadid, 1980)
  • don Jerom (Prokofjevi Kihlus kloostris, 1982 Estonias)
  • Max (Weberi Nõidkütt, 1980 ja 2003)
  • Rodolfo (Verdi Luisa Miller, 1981)
  • Jenik (Smetana Müüdud mõrsja, 1983)
  • Erik (Wagneri Lendav Hollandlane, 1983)
  • Raoul (Kálmáni Montmartre’i kannike, 1983)
  • helilooja (Tambergi Lend, 1983)
  • Gustav III (Verdi Maskiball, 1985)
  • Andrei Hovanski (Mussorgski Hovanštšina, 1987)
  • Jonas Kempe (Tubina Reigi õpetaja, 1988)
  • Faust (Boito Mefistofeles, 1988)
  • Tasziló (Kálmáni Krahvinna Mariza, 1990)
  • Novgorodi suurkaupmees (Sallineni Ratsamees, 1991)
  • Des Grieux (Massenet’ Manon, 1992)
  • Edoardo (Verdi Kuningas üheks päevaks, 1992)
  • Rodolfo (Puccini Boheem, 1993)
  • Canio (Leoncavallo Pajatsid, 1994 Vanemuises)
  • Don Carlo (Verdi Don Carlo, 1994)
  • Ragueneau (Tambergi Cyrano de Bergerac, 1995 ja 2005)
  • Junkur Spärlich (Nicolai Windsori lõbusad naised, 1995)
  • Ismaele (Verdi Nabucco, 1996)
  • Othello (Verdi Othello, 1997 Vanemuises)
  • Tinca (Puccini Mantel, 1997)
  • Alfred (Straussi Nahkhiir, 1997)
  • Menelaos (Offenbachi Ilus Helena, 1999)
  • Herodes (R. Straussi Salome, 2000)
  • Macduff (Verdi Macbeth, 2001)
  • Üks (Tambergi Inimeseks tahaks saada, 2002)
  • Naaber (Kaumanni Mina – Napoleon!, 2005)

Helikandjaid

  • Must lind (LP, 1982; CD, 2012)
  • Soololaulud. Mart Saar (LP 1–3, 1982)
  • Missa solemnis (LP, 1983)
  • Põhjamaa lapsed. Eduard Oja (LP, 1984)
  • Amores (LP, 1986)
  • Борис Годунов / katkendid (LP, 1988)
  • Eesti ballaadid (2 LP-d, 1990, 2 CD-d 2010)
  • Barbara von Tisenhusen (2 CD-d, 1991)
  • Reigi õpetaja (2 CD-d, 1992)
  • Nabucco (2 CD-d, 2000)
  • Rahvusooper Estonia 100: 5, 6, 9, 10, 11 (CD, 2006)
  • Ivo Kuusk (2 CD-d, 2007)
  • See kaunis kunst – kammerlaul (CD, 2008)
  • Vaikivad meeleolud (CD, 2008)

Kirjandus

  • Ivo Kuusk. Tallinn,1987
  • Hilja Kangro ja Ivo Kuusk. [Intervjuu]. – Edasi, 26. august 1973
  • U. Uiga. Ühest õnnestunud debüüdist. – Edasi, 30. jaanuar 1977
  • R. Sule. Kriitiku arutlusi iseendaga elupõletamise ümber:  – Sirp ja Vasar, 17. veebruar 1978
  • Tosin küsimust Eesti NSV teenelisele kunstnikule Ivo Kuusele. Intervjueerinud E. Jõgis. – Noorte Hääl, 28. juuni 1980
  • L. Normet. Tuli aeg „Boriss Godunovi” algvariandi lavaletoomiseks. – Sirp ja Vasar, 1. august 1980
  • M.-L. Pool. Mõned mõtted ümber „Rügemendi tütre”. – Sirp ja Vasar, 22. august 1980
  • I. Kuusk. 2000 lehekülge muusikat. Intervjueerinud E. Taru. – Kodumaa, 24. juuni 1981
  • R. Sule. Kontvõõrana kihluspeol. – Sirp ja Vasar, 3. september 1982
  • M. Põldmäe. „Kuidas „Estonias” mõrsjat müüakse”. – Õhtuleht, 3. mai 1983
  • H. Kulo. Ande vastutus. – Noorte Hääl, 7. oktoober 1983
  • R. Mikkel. Ninon ja kannike Montmartre'il. – Sirp ja Vasar, 4. mai 1984
  • H. Tõnson. „Maskiballi” kolmest etendusest. – Sirp ja Vasar, 14. veebruar 1986
  • L. Normet. Nädal pärast „Hovanštšinat”. – Sirp ja Vasar, 17. aprill 1987
  • Teatrist, koolist... . Ivo kuusk 50. Intervjueerinud M. Värk. – Sirp ja Vasar, 7. august 1987
  • M. Vaitmaa. Esietendus „Reigi õpetaja”. – Sirp ja Vasar, 17. juuni 1988
  • M. Vaitmaa. Taaskohtumine „Barbara von Tisenhuseniga”. – Reede, 29. juuni 1990
  • P. Palusaar. Narruse kiitus ja kiituse narrus. – Postimees,  20. mai 1991
  • R. Mikkel. Viiekesi „Viini verest” „Marizani”. – Teater. Muusika. Kino 1991, 8
  • I. Kuusk. Tera ja sära. Intervjueerinud H. Kulo. – Õhtuleht, 24. jaanuar 1992
  • H.-I. Lampila. Unenäoline ja kaval. – Sirp, 31. jaanuar 1992
  • Vastab Ivo Kuusk. – Teater. Muusika. Kino 1993, 5
  • K. Pappel. Muusikateater liigub siiski. – Sirp, 1. oktoober 1993
  • Ivo Kuusk: Caniot olen oodanud terve elu. Intervjueerinud E. Linnumägi. – Postimees, 23. veebruar 1994
  • A. Rannamets. Kirgede mäng – laval või tõsielus? – Kultuurileht, 15. aprill 1994
  • H. Aassalu. Elu kaks palet. – Kultuurileht, 14. oktoober 1994
  • Ivo Kuusk: „Ma tean, mis on kriis – patu palk”. Intervjueerinud P. Palm. –  Sõnumileht, 11. mai 1996
  • E. Arujärv. Mamma mia. – Postimees, 5. november 1996
  • I. Kuusk. Võrdvägiste vastastega „Othello”. Intervjueerinud H. Vaus. – Eesti Päevaleht, 3. september 1997
  • M. Põldmäe. „Othello” sündis, täis elujõudu. – Sirp, 12. september 1997
  • E. Eesmaa. Ivo Kuusk 64. – Postimees, 8. august 2001

Välislinke

Keskel Czipra – Elo Tamul, paremal Sandor Barinkay – Ivo Kuusk. Straussi „Mustlasparun“. (Vanemuine, 1968)

Tosca – Lehte Mark, Cavaradossi – Ivo Kuusk. Puccini „Tosca”. (Vanemuine, 1969)

Adina – Evi Vanamölder, Nemorino – Ivo Kuusk. Donizetti „Armujook”. (Vanemuine, 1974)

Sharpless – Tõnis Uibo, Pinkerton – Ivo Kuusk. Puccini „Madame Butterfly“. (Vanemuine, 1975)

Fidalma – Maimu Krinal, Paolino – Ivo Kuusk. Cimarosa „Salaabielu”. (Vanemuine, 1976)

Anne – Helvi Raamat, Tom Rakewell – Ivo Kuusk. Stravinski „Elupõletaja tähelend”. (Estonia, 1977)

ETBL 2000 (E. Loit); täiendatud 2015 (E. Pilliroog); täiendatud 2019