Veike, Ferdinand

Ferdinand Veike (13. XI 1924 Saueaugu küla, Küti vald – 14. VIII 2015 Tallinn), nukulavastaja, -näitleja ja pedagoog. Eesti Teatriliidu (1952) ja Lavastajate Liidu liige (1992) ning Näitlejate Liidu auliige (1999), UNIMA (1958, aastast 2004 auliige) ja UNIMA Eesti Keskuse liige (1997). Vanemad talunikud.

Lõpetas 1946 Tallinna 9. Töölisnoorte Keskkooli ja Draamastuudio eriklassi, õppis 1950–51 Ostrovski-nimelise Leningradi Riikliku Teatriinstituudi režiikursustel lavastamist. Oli 1944–48 Noorsooteatri ning 1948–52 Draamateatri näitleja ja lavastaja, 1947–50 ühtlasi Estonia tantsija, 1952–80 Nukuteatri peanäitejuht, 1981–85 Filharmoonia näitleja, 1985–87 Variku kultuurimaja direktor ning 1973–78 ja 1991–95 Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud, asutas 1962 Nukuteatri juurde Nukuteatri õppestuudio. Esines aastast 1954 Eesti Raadio kuuldemängudes Buratinona („Kuldvõtmeke”), hiljem omaloominguliste estraadikavadega („Laulev Raj Kapoor”, „Kombeõpetaja”, „Optimist ja Pessimist”, „Kartulite romanss” jpt), sh Buratino-kavadega Eesti Raadios ja Televisioonis, Filharmoonias, välismaal jm. Mänginud filmis („Kaks paari ja üksindus”, 1985, Tallinnfilm), teinud Soome ja Moskva Televisioonis nukuseriaale ja ‑lavastusi. Oli 1958–84 UNIMA Nõukogude Liidu Keskuse asepresident.

Nukuteatri fassaadil on tema pronksbareljeef (Tauno Kangro, 2005). Nukuteatri majas nimetati üks saal Ferdinandi saaliks (2016).

Aunimetusi ja -tasusid

  • Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1960)
  • Eesti NSV rahvakunstnik (1977)
  • Nõukogude Eesti preemia 1949
  • Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind 2008
  • Valgetähe V klassi teenetemärk (2001)
  • Tallinna teenetemärk (2014)

Osi

Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri näitlejad Ants Kivirähk, Agnes Holt, Vaike Karusoo, Raivo Kuremaa, Aino Raid, Hansi Karro, Ferdinand Veike ja Helga Purre. (1947)

  • Võlur ja Muinasjutuvestja (Švembergerite Beri-Baar, 1945)
  • Kass (Makarjevi ja Dilini Saabastega kass, 1946)
  • Ivan (Vladõtšina Imekaunis Vassilissa, 1947 Noorsooteatris)
  • Vesiir (Gerneti Aladini imelamp, 1948 Noorsooteatris)
  • Pavel (Sofronovi Ühes linnas, 1948 Uues Teatris)
  • Kalevipoeg (E. Kapi Kalevipoeg, 1948 Estonias)
  • Moltšalin (Gribojedovi Häda mõistuse pärast, 1948)
  • Pjotr (Ostrovski Mets, 1950)
  • Sander (Hindi ja Särevi Tuuline rand, 1951)
  • Ivan (Maljarevski Ei sinu ega minu, vaid meie, 1952 Draamateatris)
  • osaline (Sudaruškini Valge sõber, 1952)
  • Prints (Gabbe Tuhkatriinu, 1956)
  • Rähn (Tšernjavski Miks rebane jäi sabata, 1958)
  • Buratino (Leiese Buratino lendab Kuule, 1962)
  • Tähtis isik (Suhhovo-Kobõlini Toimik, 1982 Vanalinnastuudios)

Lavastusi

Lavastaja Ferdinand Veike võlupeegli valvuri Bukiga. Turovski „Võlupeegel” (Draamateater, 1949).

  • Vaagi Reinuvader Rebane (1948 Draamateatris)
  • Turovski Võlupeegel (1949)
  • Liperovski Punane lilleke (1950)
  • Veetamme Kalevipoeg ja sarviklased (1950)
  • Brušteini Tibatilluke ja Pääsuke (1951)
  • Gerneti Loomade kontsert (1952 Nukuteatris)
  • Kreutzwaldi ja Kangilaski Vaeslapse käsikivi (1953)
  • Toona Punamütsike (1954)
  • Kangilaski Kaval-Ants ja Vanapagan (1954)
  • Landau Jänes ja Kass (1955)
  • Toona Okasroosike (1955, mängis Oleandrit)
  • Kangilaski Suur Tõll (1956)
  • Matvejevi Võlukaloss (1957)
  • Gabbe Tuhkatriinu (1958, mängis Printsi)
  • Tamme Pauka seikleb (1958)
  • Stefanovi Metsakell (1959)
  • Kiplingi ja Vladõtšina Talumatu Elevandipoeg (1959, mängis Elevandipoega)
  • Kompanejetsi Hunt ja seitse kitsetalle (1960, mängis Dirigenti)
  • Drda ja Štoki Kuradiveski (1960)
  • Anderseni ja Fischeri Prints-seakarjus (1961)
  • Švartsi Nukkude linn (1961)
  • Daudet’ ja Mäeotsa Isand Sequini kitseke (1962)
  • Kangilaski Kalevipoja sõit maailma otsa (1962 ja 1966)
  • Leiese Vihavaenlased (1962)
  • Normeti Pärdik ja Kastanipoiss (1963)
  • Kangilaski Võlupill (1963)
  • Leiese Maailmarändur Buratino (1965, mängis Buratinot)
  • Filipoiu Imeline kleidike (1965)
  • Liigandi Vana Toomas (1967)
  • Raua Ninatark muna (1968)
  • Kuusi Memme musi (1968)
  • Lopejska ja Krčulova Kureke ja Hernetont (1969)
  • Gyula Sinine kutsikas (1970, mängis Musta Kõutsi)
  • Sapgiri ja Tšõferovi Sina minu jaoks (1971)
  • Niidu Vintsel-Vantsel vanaema (1972, mängis Vintsel-Vantsel-Vanaemat)
  • Kangilaski Kalevipoja võitlus Sarvikuga (1973)
  • Wilde’i, Reiljani ja Veike Tähepoiss (1974)
  • Männi Nimi nii, nimi naa (1976)
  • Novatski ja Fridmani Vana veski viirastused (1977)
  • Ekholmi, Tarenkovi ja Jutkevitši Tuti I ja Ludvig XIV (1980)
  • Põldmäe, Peegli ja Saare Verine John (1980)
  • Ferdinand Veike ja Lilleprintsess, omaloominguline kava (2001 Nukuteatris, ka esitaja)

Helikandjaid

  • F. Veike. Buratino läheb kooli (LP, 1976)
  • Buratino teater. Buratino ja Onu Ferdinand (helikassett, 2001, CD, 2002/2006)
  • Buratino teater. Lilleprintsess (helikassett, 2001)

Kirjandus

  • I. Taarna. Tallinna Teatrikool (Draamastuudio eriklass). Tallinn, 2002
  • Ferdinand Veike – mees, kes mängis nukkudega. Koostajad L. Rass ja F. Veike. Tallinn, 2009
  • A. Tulik. Kunstikõrguste poole. – Sirp ja Vasar, 10. aprill 1948
  • A. Ares. Ferdinand Veike. – Õhtuleht, 16. detsember 1957
  • T. Tootsen. Ferdinand Veike. – Säde, 2. detsember 1964
  • F. Veike. Intervjuu Buratinoga. – Kultuur ja Elu,1967, 3
  • Ferdinand Veike. Intervjueerinud H. Tamm. – Pärnu Kommunist, 17. veebruar 1977
  • R. Heinsalu. Nukuteatri neli muljet. – Teatrimärkmik 1980
  • A. Miks. Silmast silma nukkudega. – Kommunist, 24. november 1983
  • Sädepoiss. Kahe sõbra sünnipäev. – Säde, 14. november 1984
  • O. Kirss. Ferdinand Veike  60. – Punane Täht, 15. november 1984
  • Eesti nukuestraad Jaapanis. Intervjueerinud H. Treial. – Sirp ja Vasar, 21. veebruar 1986
  • Ferdinand Veike: „Söandasin isale kinnitada, et see amet annab leiba...”. Intervjueerinud  A. Hinno. – Esmaspäev, 14. november 1994
  • Ferdinand Veike: „Teatritöö ei nõua mitte ainult sarmi, vaid ka head kooli ja pidevat treeningut”. Intervjueerinud T. Vapper. – Päevaleht, 25. november 1994
  • Ü. Plink. Ärge pange imeks, tal Ferdinand on nimeks. – Sõnumileht, 5. oktoober 1996
  • L. Rass. Ferdinand Veike – mitte ainult Buratino-näitleja. – Põhjarannik, 6. detsember 2001
  • L. Rass. Ferdinand Veike pani Jõhvi koolirahva teatrit tegema. – Õpetajate Leht, 4. jaanuar 2002
  • K. Kivisalu. Etendus toimub siiski. – Pere ja Kodu 2002, 6
  • A. Mäe. Onu Ferdinand ja Buratino endiselt rivis. – Virumaa Teataja, 5. jaanuar 2002
  • A. Viira. Ferdinand Veike ja Buratino – paras paar, 50 aastat kestnud. – SL Õhtuleht, 13. november 2004
  • Buratino: „Siin majas valitsevad nukud!” [Eesti Nuku- ja Noorsooteatri nukukunsti keskus ja muuseum]. – Sirp, 5. märts 2010
  • M. Balbat. Detailitäpne, aga särata [arvustus: Ferdinand Veike – mees, kes mängis nukkudega]. – Sirp, 26. märts 2010
  • T. Vapper. Emotsionaalne rikkus on inimese üks suurimaid rikkusi. – Õpetajate Leht, 21. november 2014
  • J. Ala. Buratino-mehe lahkumine. – Postimees, 15. august 2015
  • K. Toomemets. „Ferdinand Veike oli, on ja jääb härra Nukuteatriks!” – Õhtuleht, 15. august 2015
  • Ferdinand Veike 13. XI 1924 – 14. VIII 2015. – Sirp, 21. august 2015
  • Mälestades Ferdinand Veiket. – Koduvalla Sõnumid: Vinni valla infoleht, 1. september 2015
  • In memoriam Ferdinand Veike. – Teater. Muusika. Kino, 2015, 9
  • И. Урбель. „Калевипоэг”: балет Э. Каппа в театре  Эстония. – Советская Эстония 7 апреля 1948
  • Р. Рейльян. В творческом горении. – Советская Эстония 15 декабря 1963
  • Дети, куклы и я. Интервьюировала В. Куби. – Советская Эстония 17 юня 1972
  • Е. Скульская. Фердинанду Вейке – 50. – Советская Эстония 22 декабря 1974
  • Дядя Буратино приехал. Интервьюировала Э. Аргановская. – Молодёжь Эстонии 15 юня 1976
  • И. Бутяева. Ради смеха детей! – Молодёжь Эстонии: Суббота 2 ноября 2002

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T467

Välislinke

Klavdija – Leida Levald, Pavel – Ferdinand Veike. Sofronovi „Ühes linnas” (Uus Teater, 1948).

Ennustaja – Ants Kivirähk, Vesiir – Ferdinand Veike. Gerneti „Aladini imelamp” (ENSV Riiklik Noorsooteater, 1948).

Kalevipoeg – Ferdinand Veike. Austeri „Kalevipoeg“ (Estonia, 1948).

Prints – Ferdinand Veike. „Tuhkatriinu“ (Nukuteater, 1956)

Varravin – Heino Torga, Vürst – Ferdinand Veike. Suhhovo-Kobõlini „Toimik”, Vanalinnastuudio, 1982)

Ferdinand Veike. „Ferdinand Veike ja Lilleprintsess“ (Nukuteater, 2001)

ETBL, 2000 (E. Purje); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019