Viljandi Muuseum
Viljandi Muuseumi direktorid | |
1935–41 | Alfred Kivirähk |
1941–45 | Tõnis Parri (kogude hoidja) |
1945–46 | Tõnis Parri |
1946–47 | Aleksander Krahe |
1947–53 | August Mikk |
1953–82 | Reinhold Joost |
1982–91 | Toivo Sak |
1991 | Jaak Pihlak |
Viljandi Muuseum on maakonnamuuseum ja asub Viljandis. Viljandi Muuseumi põhiülesanne on Viljandi linna ja maakonna ning temaga piirnevate alade ajalugu, kultuuri, eluolu ja tänapäeva kajastava ainese kogumine, säilitamine, uurimine ja eksponeerimine. Muuseumi filiaal on Mart Saare majamuuseum. Viljandi Muuseumi asutamise ajaks loetakse 1878. aastat, kui Liivimaa maagümnaasiumi ajalooõpetaja Theodor Schiemanni eestvõttel ja Uue-Vändra mõisaomaniku, erukindralmajor Friedrich von Ditmari rahalisel toel alustati Viljandi ordulinnuse varemeis arheoloogilisi kaevamistöid. Leidude põhjal moodustus kogu, mida hiljem hakati kutsuma Ditmari muuseumiks ja mille hinnalisimad eksponaadid olid linnusest leitud kapiteelid. 1881 asutatud Viljandi Kirjanduslik Selts (sks Felliner Litterarische Gesellschaft) tegeles nii muusemikogude hoiu- ja korrastustöödega kui ka ajalooalaste loengute korraldamisega. Viljandi Muuseumi nime all avati muuseum Viljandi Kodu-uurimise Seltsi (asutatud 1929) eestvedamisel 1936. Aastast 1942 paikneb Viljandi Muuseum 18. sajandi viimasel veerandil ehitatud, Kindral Laidoneri plats 10 asuvas apteegihoones. Külastajate päralt on lugemissaal, mis valmis 1994 koos uute fondihoidlate ja tööruumidega. Esimesel korrusel asub ajutiste näituste ruum, teistes ruumides on avatud püsinäitus, mis tutvustab ms Eestimaa loodust (lindude ja loomade topised, sealhulgas 1999 Viljandi järvest püütud rekordhaug) ja Viljandimaa ning Viljandi linna arengulugu alates muinasajast. Välja on pandud töö-, tarbe- ja sõjariistu, ehteid ning Lõhavere linnuse makett; Viljandimaa keskajale pühendatud ruumi keskne eksponaat on Viljandi ordulinnuse rekonstruktsioon ja väljakaevamistel Viljandimaalt leitud esemed. Omaette ruumid on pühendatud Viljandimaa uusajale ja sealsele talupojakultuurile (originaalsuuruses Viljandimaa rehetoa makett koos kasutusel olnud maja- ja tarberiistade ning talupojamööbliga), rikkalik on rahvarõivaste, ehete ja käsitöö väljapanek. II korruse ruumes asub hilisemat aega kajastav ekspositsioon (nt eesti ja saksa seltsi- ja koolielu, Eesti Vabariik 1918–40, okupatsioonide ja kolhoosiaeg). Seal on välja pandud ka Kaitseliidu Sakalamaa maleva auhinnakollektsioon, mis leiti apteegihoone renoveerimisel 1999. Viljandi Muuseumi kogude põhjal on valminud Kondase keskuse, Vana Veetorni ja Eesti Pärimusmuusika keskuse püsiekspositsioonid. Muuseum üllitab aastast 1998 aastaraamatut (aastast 2010 Viljandi Muuseumi toimetised) ja korraldab haridusprogramme ning msg kultuuriüritusi.
Kogudes on üle 145 000 museaali (2011).
Välislink
EE 12, 2003; muudetud