Virtsu

Virtsu tuulepark

Virtsu, alevik Läänemaal Hanila vallas Suure väina idarannikul; 750 elanikku (2000). Aleviku piiridesse kuulub Virtsu poolsaar koos Puhtulaiuga. Asula paikneb poolsaare läänerannikul sadama ümbruses. Virtsu sadama kaudu peetakse mandri ja Muhumaa vahelist ühendust (Virtsu–Kuivastu parvlaevaliin, 6,5 km). Sadamas on 6 kaid parvlaevade ja kaubalaevade vastuvõtuks ning ujuvkaid väikelaevadele ja jahtidele. Alevikus on põhikool (aastast 1973, 2002/03. õa 112, 2009/10. õa 60 õpilast), raamatukogu, harrastusmuuseum, Kirsi vanasõidukite talumuuseum, postkontor, apteek, ambulatoorium ja meteoroloogiajaam. Tegutsevad kalapüügi- ja töötlemisettevõteVirtsu Kalur OÜ, plastaknatehas ja kaks tuuleparki. Virtsu jääb Väinamere hoiuala piiresse. Alevikku piirab maismaa poolt suurem osa Puhtu-Laelatu looduskaitsealast ja mere poolt kaitseala lahustükina Kõbaja laidude sihtkaitsevöönd.

Ajalugu

Virtsu jaamahoone hävis 1944. aastal sõjatules

Virtsu ümbruse vanimaid muistiseid on Mõniste lahe idaranna lähedal asuv suure lohuga ohvrikivi. Keskajal kuulus Virtsu Uexküllide vasallisoole. 1459 on esimest korda mainitud Virtsu mõisa (Werder), 1465 Virtsu linnust (ehitatud arvatavasti 1430. aastail väikesele saarele praegusest sadamast umbes 1,5 km kirdes). Kahe valitud Saare-Lääne piiskopi vahelises kodusõjas (1533–34) hävitas Reinhold von Buxhoevedeni vägi vasallide toetatud Brandenburgi markkrahvi Wilhelmi käes olnud Virtsu linnuse. Valmiera maapäeva otsusega (1536) keelati selle taastamine. Virtsu mõisa nimi oli 1771–1876 Alt-Werder (Vana-Virtsu), seejärel Schloss Werder. Sadamaalevik tekkis Virtsusse 19. sajandi lõpus, 1931 avati Virtsu–Rapla kitsarööpmeline raudteeharu (suleti liikluseks 1968). Suurest väinast ülesõidu kohana on Virtsu olnud majanduslikult ja sõjaliselt oluline. Maailmasõdades on Virtsul olnud üsna suur sõjaline tähtsus (sinna ehitati ka rannakindlustusi). 17. X 1917 oli Virtsu lähedal merelahing, milles vigastatud Vene liinilaeva Slava uputas oma meeskond faarvaatrisse, takistamaks Saksa laevade sissepääsu Väinamerre. Virtsu vallutamisega lõppes lahingutegevus Mandri-Eestis nii 1941 (Punaarmee evakueerus sealt 5. septembril) kui ka 1944 (eesti laskurkorpuse allüksus jõudis sinna 26. septembril).

Välislink

• Virtsu kodulehekülg