Puhtu laialehine salumets

Laelatu puisniit

Puhtu-Laelatu looduskaitseala asub Läänemaal Hanila vallas Virtsu aleviku ning Hanila, Pivarootsi ja Rame küla maadel kahe lahustükina; pindala 2758,6 ha, sellest maismaad 1017,5 ha. Asutatud looduslike ja poollooduslike koosluste ning vee- ja rannikulinnustiku elupaikade kaitseks. 1939 võeti kaitse alla Puhtu poolsaar ning asutati Virtsu-Puhtu tervisemudakaitseala. 1950 asutas Eesti NSV Teaduste Akadeemia zooloogia ja botaanika instituut botaanilis-zooloogilise kaitseala, mis sai 1957 Puhtulaiu taimestiku-loomastiku keelualana taas riikliku staatuse. Keeluala laiendati 1959 Virtsu-Laelatu-Puhtu keelualaks. Aastast 2003 on kaitsealal praegused piirid ja staatus.

Kaitseala rannikut liigestavad madalad merelahed ja väikesed laiud (sh Kõbaja laiud; kuuluvad omaette lahustüki koosseisu), ranna ääres laiuvad roostikud ja rannaniidud, sisemaa poole jäävad puisniidud ning rendsiinadel ja gleimuldadel kasvavad kadastikud ja metsad. Piirkond on oluline veelindude rändepeatuspaik, sest ta asub Läänemere–Põhjamere rändeteel; seal pesitseb umbes 140 linnuliiki, väga heade toidu- ja pesitsusolude tõttu on lindude asustustihedus suur. 1953 asutati Eerik Kumari algatusel Puhtu ornitoloogiajaam.

Kaitseala silmapaistvaimaid kooslusi on Laelatu puisniit, mis on väga liigirikas (üle 470 soontaimeliigi ja umbes 30 samblaliiki), 1 m²-l kasvab 76 soontaimeliiki (Eesti suurim näit). Rohkesti on kaitstavaid taimi (näiteks on seal ⅔ Eestis kasvavate käpaliste liikidest). Erilise väärtusega on Puhtu laialehine salumets. Kaitseala kuulub koos Nehatu looduskaitsealaga Puhtu-Laelatu-Nehatu rahvusvahelise tähtsusega märgalasse (Ramsari alasse).

EE 12, 2003