Viru jalaväepataljon

Viru jalaväepataljoni embleem

Viru jalaväepataljon, Eesti kaitseväe maaväe üksus, kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu ja jalaväe relvaliiki. Viru jalaväepataljoni koosseisus on staap, kompaniid ja kool. Viru jalaväepataljon asub Jõhvis, ülem kolonelleitnant Eero Kinnunen.

Viru jalaväepataljon on Vabadussõjas võidelnud 4. jalaväerügemendi traditsioonide pärija. Üksus asutati 6. XII 1917, taasasutati 22. V 1992.

Eesmärk ja ülesanded

Viru väeüksuse ülemad
6. XII 1917 – 5. IV 1918 kolonel Hendrik Vahtramäe 4. Eesti Rahvaväe polgu ülem
21. XI 1918 – 1. XII 1919 polkovnik Aleksander Seimann 4. jalaväepolgu ülem
1. XII 1919 – 1. X 1928 kolonel Jakob Vende 4. rügemendi ülem
1. X 1928 – 1. IV 1934 kolonel-leitnant Voldemar Koch 4. üksik-jalaväepataljoni ülem
1. IV 1934 – 1940 kolonel-leitnant August Tomander 4. üksik-jalaväepataljoni ülem
25. VIII 1992 – 8. XII 1993 härra Peeter Prans Viru üksik-jalaväepataljoni ülem
9. XII 1993 – 19. VIII 1996 leitnant Indrek Sirel Viru üksik-jalaväepataljoni ülem
20. VIII 1996 – 31. X 2004 kapten Jüri Järveläinen Viru üksik-jalaväepataljoni ülem
1. XI 2004 – 30. VII 2006 major Neeme Kaarna väljaõppekeskuse Viru jalaväepataljoni ülem
31. VII 2006 – 31. I 2010 major Urmet Reimann Viru jalaväepataljoni ülem
1. II 2010 – 30. V 2012 major Janno Märk Viru jalaväepataljoni ülem
1. VI 2013 – kolonelleitnant Eero Kinnunen Viru jalaväepataljoni ülem

Viru jalaväepataljoni eesmärk on viia ellu kaitsetegevusi talle eraldatud vahenditega ettenähtud vastutusalal. Selleks õpetatakse pataljoni koosseisus välja jalaväe- ning tankitõrjeallüksuste rea- ja noorem juhtivkoosseis.

Viru jalaväepataljonil on kaks peamist väljaõppesuunda:

  • jalaväe õppesuund, mille koosseisu kuuluvad kõik jalaväe tehnilised erialad (laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed jne);
  • tankitõrje õppesuund, kus antakse väljaõpe kesk- ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele.

Lisaks õpetatakse välja eelnimetatud erialade nooremallohvitsere ja allüksuste autojuhte.

Ajalugu

4. jalaväerügemendi eelkäija – 4. eesti polgu formeerimist alustati 6. XII 1917, 5. IV 1918 saadeti polk Saksa okupatsioonivõimude poolt laiali. Üksus taastati 21. XI 1918 asukohaga Narvas, väekoondis koosnes 595 võitlejast ja kahest pataljonilist. 28. XI 1918 võttis 4. rügement koos selle ülemale allutatud mõnesaja Narva ja Virumaa kaitseliitlasega vastu punaväe 6. diviisi rünnaku, taandudes seejärel viivitusvõitlust pidades läände. Pärast edukaid tõrjelahinguid Valkla juures osales rügement 4. I 1919 alanud 1. diviisi vastupealetungis, mille tulemusel 19. I 1919 Narva vabastati. Sõja lõpuks oli 4. jalaväerügement kasvanud täiskoosseisuliseks (53 ohvitseri ning 1476 allohvitseri ja sõdurit), rügemendi ülem oli kolonel Jakob Vende.

Pärast Tartu rahu sõlmimist moodustati rügemendist kaadripataljon, kes asus valvama randa Narva-Jõesuust Loksani. 12. VII 1921 liideti see 1. rügemendiga 4. pataljoniks asukohaga Narvas, mis 1. IV 1924 viidi 5. rügemendi koosseisu. 1. X 1928 taastati väeosa 4. üksiku jalaväepataljonina, alaliseks dislokatsioonipaigaks sai Jõhvi mõis ja välibaasiks Kurtna. 28. X 1928 andis Narva linn Vabadussõjas Narva peamisele kaitsjale 4. pataljonile lipu. Väeosa ikvideeriti juunis 1940 Nõukogude Liidu okupatsiooniga.

22. V 1992 formeeriti Eesti kaitseväe jalaväepataljon traditsioonilises paiknemiskohas Jõhvis. 2014 arvati 1. jalaväebrigaadi koosseisu.

Välislink

Loodud 2014