viupart

Ka viupardi emaslind on värviküllane

viupart (Anas penelope; ingl Eurasian wigeon, vn cвиязь), umbes varesesuurune Euraasia põhjaosa haneline.

Pikkus 45–51 cm, tiibade siruulatus 75–86 cm. Isasel on roostepruun pea ja kael, laup ja kiird toonilt heledamad, selg halliviiruline, alapool valge; lind on nime saanud häälitsuse järgi. Elutseb peamiselt taigavööndi taimerohkeil veekogudel ja soodes, sööb nii veetaimi kui ka maismaal kasvavaid rohundeid; lendab osavalt ja kergelt. Pesitsuspaikadele jõuavad viupardid hilja. Pesa paikneb maas, kurnas on 7–10 muna. Kohe, kui udusuled on pärast koorumist kuivanud, lahkuvad pojad pesahülgajatena pesast ja siirduvad vette. Talvitamisalad paiknevad kinnikülmumata veekogudel, eriti meelsasti viibib mudastel merelahtedel. Tähtis jahilind, eriti talvitamiskohtades.

Eestis arvukas läbirändaja ja väikesearvuline haudelind (peamiselt sisemaajärvedel ja luhtadel). Esimesed pesad avastati Eestis 1971 Eru lahe saartelt ja Otepää lähedalt Neitsijärvelt. Eestis hakkab viupart hauduma juuni I poolel. Läbirändel võib teda kohata enim rannikupiirkonnas. Ka Eestis on ta jahilind.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
  • O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008
  • L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

EE 10, 1998; muudetud 2011