Wegener, Alfred

Alfred Lothar Wegener [ve:] (1. XI 1880 Berliin – XI 1930 Gröönimaa), Saksa ja Austria geofüüsik ja meteoroloog, dr. phil. (1904, Berliin). Oli aastast 1919 Hamburgi ja aastast 1924 Grazi ülikooli professor, 1918 Tartu ülikooli õppejõud. Osales 1906–08 ja 1912–13 Taani Gröönimaa-ekspeditsioonides ning juhtis 1929 ja 1930 Saksa Gröönimaa-ekspeditsioone, viimase ajal hukkus (nende eesmärk oli uurida jääkatet, ilmastikku ja maamagnetismi).

Esitas 1912. aastal hüpoteesi, et nüüdismandrid on lagunenud ürgmandri laialitriivivad osad. 1915 ilmus selle kohta tema tähtsaimaks tööks peetav raamat „Die Entstehung der Kontinente und Ozeane”. Tema eluajal seda väidet ei tunnustatud ja alles 1960. aastail laamtektoonika arenguga osutus mandrite triiv tõeseks. Ka väitis ta 1927, et Kaali kraatrid on meteoriitset päritolu.

Uurimusi dünaamilise meteoroloogia ja paleoklimatoloogia alalt ning Kuu kraatrite tekke kohta. 

1980. aastal asutati Saksamaal Bremenhavenis tema auks nimetatud Alfred Wegeneri polaar- ja mereuuringute instituut, mille uurimisvaldkond kattub Wegeneri omaga.

Töid

• Thermodynamik der Atmosphare (1915)
• Die Entstehung der Kontinente und Ozeane (1915)
• Die Klimate der geologischen Vorzeit (1924, koos W. Köppeniga)
• Untersuchungen uber den Krater von Sall [Kaali] auf Osel (koos E. Krausi ja R. Meyeriga). – Gerlands Beitrige zur Geophysik 20, 3/4,1928

Kirjandus

•  M. Schwarzbach. Alfred Wegener. The father of continental drift. Berliin, 1986