Şaydā

Liibanon

Şaydā [saida:], vananenud nimi Siidon, linn Liibanoni lõunaosas Vahemere rannikul; 167 000 elanikku (2006). 

Sadam (tsitruste ja nafta väljavedu, veosekäive aastas 25 miljnit tonni; 1998); põllumajanduspiirkonna (tsitrused, õunad, aprikoosid, banaanid, suhkruroog) kaubanduskeskus ja Saudi Araabiast algava naftajuhtme lõpp-punkt. Nafta väljaveo sadam. Naftatöötlemis- ja toiduainetööstus.

Ajaloost

Şaydā kohal asunud linnriik Siidon on oli II aastatuhandel eKr Foiniikia tähtsaimaid linnu, võistles Tüürosega esivõimu pärast; Vanas Testamendis nimetatakse kõiki foiniiklasi siidonlasteks. 9.–7. sajandil eKr maksis ta andamit Assüüriale (677 eKr purustasid assüürlased linna). Pärsia võimu all (6. sajandi keskpaigast eKr) oli Siidon omavalitsuslik satraapia keskus (põletati vastuhaku pärast 345 eKr). 333 eKr alistus linn Aleksander Suurele ja helleniseerus. 637 vallutasid Siidoni araablased, linn sai nimeks Siidon. 1111–1291 (vaheaegadega) oli linn ristisõdijate tugikoht. 1516–1918 kuulus Siidon Osmanite riiki, temast sai siidikaubanduse keskus (õitseng 16.–17. sajandil). Kaubalinnana minetas Siidon tähtsuse 19. sajandil.