Tänapäeva Aserbaidžaani ašuugid Novruzi ajal Bakuus.

ašuug (tur aşık, < 'armunu'), rahvalaulik ja luuletaja Lähis-Idas ja Väike-Aasias. Nimi ašuug ilmus Osmanite riigis 16. sajandil, surudes välja vanema nime ozan. Säilinud on laule ja eepilisi pärimusi, mis räägivad poollegendaarsetest ozan’itest Köroğlust (vt Koroglu) ja Garibest. Alates 18. sajandist on ašuugide pärimus rikastanud autoriluulet. Vähemalt sama suur mõju on sel traditsioonil aserbaidžaani muusikale.

Ašuug laulab improviseerides ja väljendusrikka miimikaga, sageli ka tantsides ning saadab ennast keelpillil (saasil, tarril, kemantšal, vt aserbaidžaani rahvapillid). Ašuugide luule hõlmab kangelas-, leina-, kodumaa- ja armastuslaule. Enamasti esinevad ašuugid üksi, kuid rakendatakse ka dialoogivormi, nt arvatakse vastastikku ära mõistatusi või võisteldakse teravmeelsuses ja kunstimeisterlikkuses.

Tänapäeval tegutsevad ašuugid Türgis ja Aserbaidžaanis, peamiselt laatadel ning avaliku ja erasektori tseremooniatel. Aserbaidžaani ašuugide looming eristub teiste rahvaste omast eeskätt suurema musikaalsusega.

EE 1, 1985; muudetud 2015