Aav, Tõnu

Tõnu Aav (21. I 1939 Tallinn – 14. VIII 2019 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1963) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1993, auliige aastast 2009). Lauri Aava ja Ardi Aava isa. Olnud 1965–74 abielus Irja Aavaga, 1975–99 Murel Aavaga. 

Lõpetas 1957 Tallinna 7. keskkooli ja 1961 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1960–62 Eesti Televisioonis režissööri abina ja teadustajana, aastast 1961 Eesti Draamateatris. Esinenud aastast 1970 oma estraadikavadega („Muhedad muhulased”, „Atlandi pial”), mänginud kuuldemängudes („Zatonski vaprad komandosed”, 1952; „Maigret’ revolver”, 1980; „Au hind”, 1998), telelavastustes („Tavaline ime”, 1968, „Humakefümunupu kabinet”, 1969–70, „Truu naine”, 1982, „Romulus Suur”, 1988), filmides („Me olime 18-aastased”, 1965, Tallinnfilm; „Marianna”, 1967, Moldova Film; „Noor Venemaa”, 1982, Gorki-nimeline filmistuudio; „Lurich”, 1983, Tallinnfilm; „Vanameeste paradiis”, 2005, Downtown Pictures) ja teleseriaalis „Õnne 13” (2003–17). Lugenud raadios ka järjejutte.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1971). Meesnäitleja preemia 1991, meeskõrvalosa auhind 2004. Huumoripreemia Meie Mats 1992, Oskar Lutsu huumoripreemia 2010. Valgetähe V klassi teenetemärk (2001).

Lavastusi

  • Adsoni Iluduskuninganna (1992, mängis Rein Mägrakeni)

Osi

Tõnu Aav Švejkina estraadil.

  • Schweizerkas (Brechti Ema Courage ja tema lapsed, 1962)
  • Lauri (Smuuli Kihnu Jõnn, 1964, mängis ka Kihnu Jõnni alates 1968)
  • Autor (Smuuli Polkovniku lesk, 1966)
  • Thersites (Shakespeare’i Troilus ja Cressida, 1966)
  • Ärni (Smuuli Monoloogid, 1967)
  • Wagner (Goethe Faust (I), 1968)
  • Linnapea (Dürrenmatti Vana daami visiit, 1968)
  • Colas Breugnon (Rolland’i ja Ralja Elame veel!, 1970)
  • Harold Corringe (Shafferi Must komöödia, 1970)
  • Mihhail Mihhailovitš Borkin (Tšehhovi Ivanov, 1971)
  • Caesar Rupf (Dürrenmatti Romulus Suur, 1971)
  • James Tyrone jr (O’Neilli Pikk päevatee kaob öösse, 1971)
  • Eedi (Tammsaare, Panso ja Küla Inimene ja inimene, 1972)
  • Franz Jura ja Pollinger (Bahri Mees, naine ja kontsert, 1972 ja 1996)
  • Teadja ja Jaanus Lusiksepp (Traadi ja Panso Tants aurukatla ümber, 1973)
  • Pavel Rusu (Drutse Meie nooruse linnud, 1973)
  • Attercliffe (Ardeni Seersant Musgrave’i tants, 1974)
  • lord Hastings (Shakespeare’i Richard III, 1975)
  • Nösunina (Šukšini Energilised inimesed, 1975)
  • Vassili Trifonovitš Potapov (Gelmani Ühe koosoleku protokoll, 1976)
  • Tõnu (Vetemaa Roosiaed, 1976)
  • Vladimir Borissovitš Okunev (Gelmani Tagasiside, 1978)
  • Laatsarus (Radičkovi Laatsaruse lugu, 1980)
  • Hotelliomanik (Lenzi Süütute aeg. Süüdlaste aeg, 1983)
  • krahv Lieven (Krossi Keisri hull, 1984)
  • Frank (Russelli Rita koolitus, 1987)
  • Marius (Fugardi Teekond Mekasse, 1989)
  • härra Jourdain (Molière’i Kodanlasest aadlimees, 1990, näitlejaauhind)
  • Jaak Jooram (Raudsepa Mikumärdi, 1990)
  • Robert (Haveli Largo desolato, 1991)
  • Papa-Gigot (Thomas’ Mõrtsukas Freddy, 1993)
  • Barney Cashman (Simoni Viimane romantiline armastaja, 1994 Vanalinnastuudios)
  • Ollino (Tammsaare ja Pedajase Mauruse kool, 1995)
  • Kapral (Lutsu ja Kalli Tagahoovis, 1996)
  • Boleslav (Grillparzeri Esiema needus, 1997)
  • Bill (Cooney Pereringmäng, 1998)
  • Dr. Einstein (Kesserlingi Pihlakavein, 2000)
  • Alfredo (Lindgreni Rasmus, Pontus ja Lontu, 2000)
  • isand Blazius (Musset’ Armastusega ei naljatleta, 2001)
  • Boss Mangan (Shaw’ Südamete murdumise maja, 2003, koostöös Virumaa Muuseumitega)
  • Heldur (Kivirähki Uus jõuluvana, 2003)
  • sm Aleksandr (Kõivu Finis Nihili, 2004)
  • Michelangelo (Kivastiku Savonarola tuleriit, 2005)
  • August Wiera ja Veller (Kivirähki Adolf Rühka lühikene elu, 2005)
  • Charley (Milleri Müügimehe surm, 2006)
  • Werle (Ibseni Metspart, 2007)
  • Ragnar (Ahlforsi Viimane sigar, 2007 Vana Baskini Teatris)
  • Rantala (Tuuri ja Vihmari Jõgi voolab läbi linna, 2007)
  • osaline (Tormise Eesti meeste laulud, 2008 Von Krahli Teatris)
  • Külaline (Kõivu Lõputu kohvijoomine, 2008)
  • Politseinik Kuul ja Viki (Keräneni ja Vihmari Varastatud oranž jalgratas, 2010)
  • Clive Champion (Maughami Ring, 2011, Kell Kümme)
  • Ferapont (Tšehhovi Kolm õde, 2012)
  • Aarne (Keräneni ja Vihmari Kuldne Lurich, 2014)

Helikandjaid

  • Eesti looduslüürikat (LP, 1969, 1975)
  • Muhu monoloogid I, III (LP, 1973)
  • Joel Chandler Harris. Onu Remuse jutte 1–5 (LP, 1974–77), 6–8 (LP, 1983–85)
  • Lilli Promet. Valik proosat ja luulet (LP, 1975)
  • Anton Hansen Tammsaare (LP, 1977)
  • Jaan Rannap. Agu Sihvka annab aru (LP, 1979, 1980)
  • Oskar Luts (LP, 1987)
  • Lewis Carroll. Alice Imedemaal (LP, 1988)
  • Alan Alexander Milne. Karupoeg Puhh (helikassett, 199?)
  • Tove Jansson. Muumitrolli lood (helikassett, 1998)
  • Astrid Lindgren. Väikevend ja Karlsson katuselt (CD, 1999)
  • Juhan Jaik. Tondijutud (helikassett, 2000)
  • Eduard Uspenski. Krokodill Gena, Potsataja, Onu Teodor, kass ja koer (helikassett, 2002)
  • Hans Christian Andersen. Vankumatu tinasõdur (CD, 2005)
  • Astrid Lindgren. Vahtramäe Emil (CD, 2005)
  • Jaroslav Hašek. Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil 2–4 (CD, 2009, 2011)

Kirjandus

  • T. Aav. Aplaus teile. Tallinn, 2010
  • Eesti NSV teeneline kunstnik Tõnu Aav. Koostaja R. Neimar. Tallinn, 1973
  • H.-K. Hellat. Maxime sufficit: – Tartu Riiklik Ülikool, 2. juuni 1961
  • E. Rauer. Tublit tuult tiibade alla. – Sirp ja Vasar, 9. juuni 1961
  • S. Levin. Punapäine pootsman. – Kultuur ja Elu, 1968, 1
  • R. Reiljan. Rahu tundmata teostab end mees. – Noorte Hääl, 12. november 1968
  • K. Kask. Uus kapten sureval laeval. – Sirp ja Vasar, 6. juuni 1969
  • A. Jürisson. Tõnu Aav. – Kodumaa, 20. juuni 1973
  • V. Pütsep. Tunnid Tõnu Aavaga. – Edasi, 17. august 1975
  • Meie sõbrad, meie tuttavad 3. Koostaja E. Priidel. Tallinn, 1980
  • E. Link. Tõnu Aav juubelitähisel. – Sirp ja Vasar, 20. jaanuar 1989
  • Niisugune tunne on, et tegu on järjekordse rolliga: Tõnu Aav 50. [Intervjuu]. – Noorte Hääl, 21. jaanuar 1989
  • K. Haan. Avalikustagem: Tõnu Aaval on juubel. – Õhtuleht, 21. jaanuar 1989
  • R. Trass. Šofjoorlik viibe Tõnu Aavale: Monoloog. – Maaleht, 26. jaanuar 1989
  • S. Teinemaa. Tõnu Aav mängib viimast romantilist armastajat. – Esmaspäev, 23. mai 1994
  • Siin ta on – Tõnu Aav. Intervjueerija G. Vanamölder. – Õhtuleht, 26. juuni 1995
  • Tõnu Aav: Palju elusid on jäänud elamata. Iintervjueerinud M. Laas. – Postimees,13. jaanuar 1996
  • T. Aav. Ja muinasjutt saab tõeks. Intervjueerinud I. Serman. – Õhtuleht, 6. detsember 1996
  • T. Aav. Lavakoolist teatrisse. – Kultuurimaa, 26. november 1997
  • Vastab Tõnu Aav. Intervjueerinud Ü. Põlma. – Teater. Muusika. Kino 1999, 7
  • I. Serman. Tõnu Aav: „Iga päev alaku lapseliku sära ja imetlusega.”. – Kodutohter 2001, 6
  • T. Laanem. Tõnu Aav – 40 aastat Eesti esiteatri lavalaudadel. – Eesti Päevaleht, 22. september 2001
  • Tõnu Aav terve elu Draamateatris. Intervjueerinud M. Balbat. – Elukiri 2004, 2
  • A. Maltseva. Tõnu Aav asub Ameerikat vallutama. – Linnaleht, 11. jaanuar 2008
  • A. Keil. Meeldejääv Švejkist Jänku-Onuni. – Eesti Päevaleht : Laupäev : Kultuur, 17. jaanuar 2009
  • Tõnu Aav 70: tahan, et mul oleks teatris rohkem huvitavaid rolle. Intervjueerinud E. Kübar. – Postimees, 21. jaanuar 2009
  • Tõnu Aav 70: Jänkuonu, mis sa nüüd teed? Intervjueerinud R. Kerge. – Õhtuleht, 21. jaanuar 2009
  • K. Kreismann. Tõnu Aav – 70 21. jaanuaril. – Eesti Draamateater 2009, 3
  • Tõnu Aav: „Loodan veel teatris mängida!”. Intervjueerinud I. Veidenberg. – Postimees, 28. aprill 2012
  • V. Reest. Kaks meetrit pilte. – Elukiri 2015, 2

Välislinke

Ärni – Tõnu Aav. Smuuli „ Monoloogid”. (Draamateater, 1967)

Naabrinaine – Õie Maasik, Colas – Tõnu Aav. Rolland'i ja Ralja „Elame veel”. (Draamateater, 1970)

Franz Jura – Tõnu Aav, Marie – Ita Ever. Bahri „Mees, naine ja kontsert”. (Draamateater, 1972)

Kristi – Ita Ever, Tõnu – Tõnu Aav, Amalie – Aino Talvi. Vetemaa „Roosiaed”. (Draamateater, 1976)

Frank – Tõnu Aav, Rita – Kersti Kreismann. Russelli „Rita koolitus”. (Draamateater, 1987)

Willmanni ja Prosa „Mäng”. Aleksander – Aarne Üksküla, Toomas – Tõnu Aav. (Eesti Televisioon, 1996)

ETBL, 2000 (L. Vellerand); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019