Admiral Pitka

Eesti mereväe lipulaev EML Admiral Pitka

Nimi	Admiral Pitka
Laeva tüüp	staabi- ja toetuslaev
Ehitatud	1975
Veeväljasurve	1900 t
Pikkus	74,7 m
Laius	12,2 m
Süvis	5,3 m
Masti kõrgus (koos kupliga)	21 m
Peamasinate võimsus	5370 kW (7201 hj)
Kiirus	18 sõlme
Meeskond	43 (sh ohvitsere 8)
Relvastus	76 mm kahur
Radarid	2 Litton Decca E, I-band
Korpus	jääklass A1, kopteritekk

Admiral Pitka (EML Admiral Pitka A230; endise nimega HDMS Beskytteren F340), Eesti mereväe staabi- ja toetustuslaev, kuulub Miinilaevade Divisjoni; modifitseeritud Beskytteren-klass. Eesti mereväes 21. XI 2000, saanud nime kontradmiral Johan Pitka järgi. 14. VI 2013 arvati laev teenistusest välja.

Aastast 2006 oli laeva komandör leitnant Peep Laanisto.

2007. aastal sai Admiral Pitka meeskond UNICEF Eesti Rahvuskomitee Sinilinnu aastapreemia.

Ehitus ja omadused

Ehitatud arvestades Gröönimaa ja Fääri saarte vete mereolusid. Korpus on tugevdatud võimaldamaks sõitu jääoludes (jääklass A1), laeval on pooljäälõhkuja vöör ning massiivsed kaitsekiilud sõukruvi ees. Laev on varustatud aktiivsete külgroolidega (stabilisaatoritega), et kopteril oleks võimalik rasketes ilmastikuoludes kergemini maanduda ja õhku tõusta spetsiaalselt ahtritekilt. Provianti võib kaasa võtta kuni 3 kuuks. Kütusetankide maht on 280 m³, veetankidel 54 m³. Laeval on veemagestid, kopteritekk ja -angaar, merel kopterite ja laevade tankimise seadmed.

Admiral Pitka peamiseks ülesandeks on olnud miinitõrjeoperatsiooni või õppust juhtiva staabi majutamine ja teiste osalevate laevade varustamine merel vajaminevaga. Laeval asuvad büroo- ja olmeruumid, on tingimused meditsiiniabi andmiseks sh operatsioonisaal.

Ülesanded ja tegevus

EML Admiral Pitka on korduvalt olnud Balti Miinitõrjeeskaadri (BALTRON) staabilaevaks

2005. aasta maist kuni 2006. aasta märtsini oli EML Admiral Pitka NATO reageerimisväe (NATO Response Force, NRF) koosseisu kuuluva miinitõrjeeskaadri Standing NATO Response Force Mine Countermeasures Group 1 (SNMCMG1) staabi- ja toetuslaev, eskaadri lipulaev. Admiral Pitka on esimene Balti riikide mereväe laev, mis osales NATO miinitõrjeeskaadris ja esimene Eesti kaitseväe üksus, mis osales NRF-i tegevuses. Eskaadri koosseisu kuulusid Norra, Suurbritannia, Saksamaa, Taani, Hollandi, Belgia ja Poola laevad. 2005. aasta juunis osales Admiral Pitka Portsmouthi lähedal suurejoonelisel rahvusvahelisel mereväeparaadil, mis oli pühendatud Trafalgari lahingu 200. aastapäevale. See oli teistkordne Eesti sõjalaeva osavõtt Briti Ühenduse mereväedemonstratsioonist, esmakordselt osales 1937. aastal vastvalminud allveelaev Kalev.

23. VI 2006, Võidupühal, oli Admiral Pitka Saaremaal Küdema lahes esimese Eesti mereväeparaadi lipulaev.

2007. aastal tegi president Toomas Hendrik Ilves laevaga riigivisiidi Soome Vabariiki, samal aastal osales laev ka aasta suurimal NATO mereväeõppusel Euroopas Noble Mariner 2007.

Traditsioonid

Admiral Pitka vapikirjaks on Pro Patria ('Isamaa eest'), vapi värvid sümboliseerivad lahingutandril laitmatut rüütliau, ühtlasi viitavad nad Eesti ja Taani ajaloolistele sidemetele ning tänasele koostööle. Risti kuju osutab Vabadusristile ja märgib admiral Johan Pitka tähtsat osa Eesti vabadusvõitluses. Esimese laevavapi peale II maailmasõda kujundasid heraldik Priit Herodes ja tolleaegne mereväe ülem kaptenleitant Jaan Kapp. Vapi annetas AS Falck Baltic.

2004. aasta alguses allkirjastati koostööleping Rakvere linnavalitsusega, mis andis Admiral Pitkale õiguse kanda Rakvere vappi.

Ajalugu

Ehitatud Taanis Ålborgi laevatehases (Aalborg Vaerft A/S). Nime Beskytteren (eesti k 'kaitsja') sai laev 27. V 1975, teenistusse Taani Kuninglikus Mereväes arvati 27. II 1976. Taani mereväe teenistuses tegutses peamiselt Gröönimaa ja Fääri saarte vetes, ülesandeks kalapüügieeskirjade täitmise kontroll, merepääste, erinevate valdkondade uurimustele kaasaaitamine, nt jääluure, keskkonnaseire jne. 1997. aastal käis Beskytteren visiidil Eestis.

Admiral Pitka anti Taani Kuningriigi poolt Eestile üle Eesti mereväe 82. aastapäeval 21. XI 2000. Taani mereväe teenistusest väljaarvamine ning Eesti mereväe teenistussearvamise tseremoonial osalesid Eesti Vabariigi president Lennart Meri, Taani ja Eesti kaitseväe juhatajad kindral Christian Hvidt ja kontradmiral Tarmo Kõuts.