Heydar Əliyev [älịjev] (venepäraselt Geidar Alijev; 10. V 1923 Naxçıvan – 12. XII 2003 Cleveland, Ohio osariik, USA), NSV Liidu ja Aserbaidžaani riigitegelane, 1969–82 Aserbaidžaani Kommunistliku Partei Keskkomitee I sekretär, 1993–2003 Aserbaidžaani president; İlham Əliyevi isa.

Lõpetas 1939 Naxçivani pedagooglise tehnikumi, õppis 1939–41 Aserbaidžaani Tööstusinstituudis arhitektuuri, lõpetas 1957 Aserbaidžaani Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna, hiljem omandas erihariduse julgeolekuorganite koolis Leningradis.

Töötas 1941–44 Nahhitševani ANSV Siseasjade Rahvakomissariaadis ja Rahvakomissaride Nõukogus, aastast 1944 julgeolekuorganeis, 1950–64 Aserbaidžaani NSV Riikliku Julgeolekuministeeriumi süsteemis ning Aserbaidžaani NSV MN juures asuvas Riikliku JuIgeoleku Komitees (KGB), oli 1964–67 komitee esimehe asetäitja, 1967–69 selle esimees (kindralmajor). Oli 1969–82 Aserbaidžaani KP KK I sekretär. Sel ajal arenes jõudsalt Aserbaidžaani majandus- ja kultuurielu. Töötas 1982–87 Moskvas NSV Liidu ministrite nõukogu esimehe esimene asetäitjana, kureeris masinaehituse, kergetööstuse ja transpordi valdkonda, samuti kultuuri- ja hariduselu. Lahkus 1987 vastuolude tõttu Mihhail Gorbatšoviga NSV Liidu MN esimehe esimese asetäitja ja NLKP KK Polütbüroo liikme kohalt. Oli 1945–91 NLKP liige, 1976–82 NLKP KK Poliitbüroo liikmekandidaat, 1982–87 Poliitbüroo liige ja 1971–87 KK liige, kuulus NSV Liidu Ülemnõukogu VIII–XI koosseisu.

Oli 1991–93 Nahhitševani Autonoomse Vabariigi parlamendi esimees, novembris 1992 Uue Aserbaidžaani Partei asutajaid ja esimene esimees. Valiti sisepoIiitilise kriisi olukorras 15. VI 1993 Aserbaidžaani Ülemnõukogu esimeheks (vt Armeenia-Aserbaidžaani Mägi-Karabahhi konflikt). Pärast president Əbülfəz Elçibəy (1938–2000) põgenemist sai riigipeaks (kinnitati ametisse referendumi tulemusena sama aasta augustis). Valiti 3. X 1993 Aserbaidžaani presidendiks, 11. X 1998 valiti tagasi. Əliyevi presidentuuri ajal lõppes otsene sõjategevus Mägi-Karabahhis. Välispoliitikas parandas suhteid Venemaa ja Lääne riikidega ning avas riigi naftatööstuse välismaistele investoritele (Sajandi leping, 1994). Aserbaidžaani majandus stabiliseerus.

Autasustatud mitmete rahvusvaheliste preemiatega, audoktori nimetustega mitmetes ülikoolides erinevates riikides ja paljude teiste aunimetustega. Teda oli autasustatud nelja Lenini ordeniga, Punatähe ordeniga ja paljude medalitega, talle on omistatud kahel korral Sotsialistliku Töö kangelase aunimetus (1979, 1983), teda on autasustatud paljude välisriikide ordenite ja medalitega.

Tema nime kannavad mitu asulat, tänavad ja pargid paljudes linnades Aserbaidžaani ja teistes riikides, samuti paljud ettevõtted ja kultuuriastused. Aserbaidžaanis on umbes 60 muuseumi, tegutsevad Heydər Əliyevi keskus ja Heydər Əliyevi fond. Aserbaidžaanis ja mitmes teises riigis on mälestussambad ja -tahvlid.

Abikaasa Zərifə Əliyeva (28. IV 1923 – 15. IV 1985) oli arstiteadlane, Aserbaidžaani Teaduste Akadeemia liige.

Välislingid

• Heydar Əliyevi keskus (aserbaidžaani ja inglise keeles)
• Heydar Əliyevi fond (aserbaidžaani ja inglise keeles)

EE 1, 1985; EE 13, 1999; täiendatud 2015