Sajandi leping

Sajandi leping, rahvusvaheline arendus- ja toodangu jaotamise leping, mille 20. IX 1994 sõlmisid Aserbaidžaani valitsus ja 8 riiki (Aserbaidžaan, USA, Suurbritannia, Venemaa, Türgi, Norra, Jaapan, Saudi Araabia) esindavast 11 naftatööstusettevõttest (Amoco Caspian Sea Petroleum Ltd, BP Exploration Caspian Sea Ltd, Den Norske Stats Oljeselskap AS (Statoil), Oil Company Lukoil JSC, McDermott Azerbaijan, Pennzoil Caspian Corporation, Ramco Khazar Energy Ltd, Turkish Petroleum Overseas Company Ltd, Unocal Khazar Ltd ja SOCAR) koosnev konsortsium. Aserbaidžaani parlament ratifitseeris lepingu 2. XII ja see jõustus 12. XII 1994. 30 aastaks sõlmitud leping sätestab investeeringute ja kasumi jaotuse põhimõtted veealuste Çıraqi, Azəri ja Günəşli maardla süvaveeosa uurimiseks, arendamiseks ja ekspluateerimiseks. 1995 moodustasid lepingupartnerid Aserbaidžaani rahvusvahelise haldusettevõtte (Azerbaijan International Operating Company, AIOC). Leping näeb ette 7,4 miljardit $ investeeringuid 30 aasta jooksul (sellest 80% välisettevõtetelt). Lepinguga kaetud naftaväljade pindala on 432,4 km2, eeldatav varu 510 miljonit tonni naftat ja 0,6 miljardit m3 maagaasi. Lepingu kohaselt saab Aserbaidžaani valitsus 80% maardlate ekspluateerimise kasumist (sh SOCARi osa), 20% jaguneb teiste lepingupartnerite vahel vastavalt osaluse protsendile. Tegemist oli Aserbaidžaani valitsuse sõlmitud esimese suurema rahvusvahelise majanduslepinguga, mis on aidanud üle ehitada riigi nafta- ja gaasitööstuse ning arendada majandust tervikuna. Tänaseks on Aserbaidžaani nafta- ja gaasivarude ekspluateerimiseks sõlmitud veel 32 analoogilist lepingut 41 ettevõttega 19 riigist. Välja on arendatud mh Azəri–Çıraqi–Günəşli naftaväli ja Şahdənizi gaasiväli ning transpordivahendid Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhe ja Bakuu–Thbilisi–Erzurumi gaasijuhe. Aastatel 1994–2014 on Aserbaidžaani majandusse tehtud investeeringuid 108 miljardit $, sellest 43,4% (46,6 miljardit $) on olnud välisinvesteeringud. Toodete ja teenuste ekspordi osakaal Aserbaidžaani SKT-st on kasvanud kaks korda (25% 1994. aastal, 49% 2014. aastal). 1999. aastal asutati naftamüügist saadud tulude haldamiseks Aserbaidžaani riiklik naftafond, mille eesmärk on kasumi otstarbeks kasutamine, sh makromajandusliku tasakaalu säilitamine, riigi sõltuvuse vähendamine nafta- ja gaasitulust ning teiste majandussektorite arendamine.

Kirjandus

Loodud 2015