Anger, Ain

Ain Anger (17. VI 1971 Kihelkonna, Saaremaa), laulja (bass). Eesti Teatriliidu liige (1993).

Õppis 1990–92 Tallinna Pedagoogikaülikoolis füüsikat ning 1992–96 (vaheaegadega) Eesti Muusikaakadeemias laulmist Ivo Kuuse, Virgilijus Noreika ja Matti Pelo juures. Täiendanud end André Orlowitzi (Taanis), Nicolas Christou (Belgias), Matti Lehtineni (Soomes), Hans Georg Ahrensi (Saksamaal) ja Sena Jurinaci (Austrias) meistrikursustel.

Töötanud 1993–2001 Estonias, esialgu koorilauljana, aastast 1996 solistina, laulnud klassikarollide kõrval ka Eesti nüüdisooperites. Osalenud külalissolistina Vanemuise (1995) ja Läti Rahvusooperi etendustes (2001). Olnud 2002–04 Leipzigi Ooperi ning 2004–2010 Viini Riigiooperi (Wiener Staatsoper) solist, misjärel jätkanud vabakutselise ooperilauljana. Pälvis 2002 rahvusvahelist tähelepanu Rodion Štšedrini ooperi „The Enchanted Wanderer” peaosatäitjana (koos New Yorgi Filharmoonia orkestriga Lorin Maazeli juhatusel). Viini-debüüt oli 2004 Volksoperis (Verdi „Rigolettos”). Mänginud üle 40 ooperirolli, esineb regulaarselt Berliinis, Münchenis, Milanos, Pariisis, Tokyos, New Yorgis, San Franciscos jm,  on laulnud ka ooperifestivalidel Bayreuthis, Helsingis, Bergenis, Luzernis, Savonlinnas jm.

Kontserdirepertuaaris on suur valik Eesti, Soome ja Vene heliloojate, aga ka Ibert’i, Wolfi, Schuberti, Loewe’i ja Rossini laululoomingut ning vokaalsümfooniliste suurvormide soolopartiisid, sh Mozarti, Dvořáki ja Verdi reekviemis ning Bachi „Johannese passioonis” ja „Matteuse passioonis”. Osales 2003 Beethoveni IX sümfoonia esitusel USAs, Stockholmis ja Bukarestis ning Haydni „Loomise” ettekandel Helsingis Esa-Pekka Saloneni juhatusel. Laulnud ka Lorin Maazeli, Christian Thielemanni, Seiji Ozawa, Zubin Mehta, Riccardo Muti jmt maineka dirigendi juhatusel. 

II koht Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel (1997), stipendium IV rahvusvahelisel Mirjam Helini lauluvõistlusel (1999), esikoht Jūrmala rahvusvahelisel lauljate võistlusel „Merevaigu hääled” (2000).

Valgetähe III klassi teenetemärk (2013), Eesti teatri aastaauhind (2013), Georg Otsa auhind (2014).

Osi

  • Poeet (Tambergi Cyrano de Bergerac, 1995)
  • Angelotti (Puccini Tosca, 1995 Vanemuises)
  • Baali suurpreester (Verdi Nabucco, 1996)
  • Sparafucile (1995 Vanemuises, 2006 Pariisis) ja Monterone (2002 Berliini Deutsche Oper’is, 2003 Leipzigis, 2004 Viinis; mõlemad Verdi Rigoletto)
  • Zuniga (Bizet’ Carmen, 1998 Estonias)
  • Vürst (Kangro Süda, 1999, maailmaesiettekanne)
  • Leporello (1999 ja 2001 Riias) ja Komtuur (2004 Viinis, ka teatri gastrollil 2004 Tōkyōs; mõlemad Mozarti Don Giovanni)
  • Sarastro (Mozarti Võluflööt, 2001 Riias, 2005 Pariisis ja Viinis, 2011 Théâtre Champs-Elysées Pariisis)
  • Bartolo (2001 Riias) ja Basilio (2004 Viinis; mõlemad Rossini Sevilla habemeajaja)
  • Banco (Verdi Macbeth,2001)
  • Pimen (2001 ja 2006, 2016 Londoni Kuninglikus Ooperis, 2016 Müncheni), Varlaam (2001 ja 2006) ja Boriss (2017 Berliini Deutsche Operis, kõik Mussorgski Boriss Godunov)
  • Crespel (Offenbachi Hoffmanni lood, 2002 Leipzigis)
  • Võlutud rändur (Štšedrini Võlutud rändur, kontsertettekanne 2002 New Yorgi Avery Fisher Hall’is, maailmaesiettekanne)
  • Panthée (Berliozi Troojalased, 2003)
  • Brandner (Berliozi Fausti needmine, 2003)
  • Colline (Puccini La bohème,2003)
  • Vaarao ja Ramfis (2003 Leipzigis, Ramfis 2005 ka Savonlinnas; mõlemad Verdi Aida)
  • Pistola (Verdi Falstaff, 2003 Leipzigis, 2006 Clevelandi ja Luzerni festivalil)
  • Philipp II (Verdi Don Carlo, 2004 Leipzigis, 2005 Viinis)
  • Bartolo (Mozarti Figaro pulm, 2005)
  • Melcthal (Rossini Guillaume Tell, 2005)
  • Fafner (Wagneri Rheini kuld ja Siegfried, 2005, 2009 Salzburgi ooperifestivalil, 2016 Dresdeni Semper Operas ja Suntory Hallis Tōkyōs)
  • Titurel (Wagneri Parsifal, 2005)
  • Balthazar (Donizetti La Favorite, 2006)
  • Krahv Des Grieux (Massenet’ Manon, 2007)
  • kuningas Heinrich (Wagneri Lohengrin, 2009, 2016 Berliini Deutsche Operis)
  • Gremin (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 2009, 2014 Peterburi Mihhailovki teatris)
  • Rocco (Beethoveni Fidelio, 2010 Madalmaade Ooperiteatris Amsterdamis)
  • Mefisto (Gounod’ Faust, 2012 Estonias)
  • Philippe II ja Suurinkvisiitor (Verdi Don Carlos, 2012 Viini Riigiooperis)
  • Hunding (Wagneri Valküür, 2012 Frankfurdi Ooperis, 2016 Viini Riigiooperis)
  • Daland (Wagneri Lendav hollandlane, 2013 Milano La Scalas ja Barcelona Gran Teatre del Liceu’s, 2015 National Opera Washingtonis, 2016 Estonias)
  • Hermann (Wagneri Tannhäuser, 2012 kontsertettekanne Tōkyō Kevadfestivalil, 2013 Berliini Deutsche Operis, BBC Proms’il ja Estonias)
  • Pogner (Wagneri Nürnbergi meisterlauljad, 2015 San Francisco Ooperis)
  • Peneios (R. Straussi Daphne, 2015 Lincoln Center Festival New Yorgis)
  • Cardinal Jean-François de Brogni (Halévy La Juive, 2016 Baieri Riigiooperis Münchenis)
  • Hagen (Wagneri Jumalate hämarus, 2017 Torontos Canadian Opera Company ja Nomori OoperiteatrisTōkyō Kevadfestivalil)

Kirjandus

  • Ooper on üle kõige, arvab meie mees Estonias Ain Anger. Intervjueerinud T. Linno. – Meie Maa : Oma Saar, 8. aprill 2000
  • Ilma muusikakoolita konssi. Ja sealt Estoniasse solistiks. – Muusikaleht 2000, 5
  • H. Urbanik. Kaks sõpra ooperist. – Anne 2000, 9
  • Laulja Ain Anger õpib saksa keelt nootidest. Intervjueerinud H. Arusoo. – SL Õhtuleht, 3. detsember 2001
  • Kolm küsimust ooperilaulja Ain Angerile. Intervjueerinud K. Nielsen. – Pärnu Postimees, 19. juuli 2002
  • N. Raud. Härra Viha Euroopast. – Postimees : Arter, 4. jaanuar 2003
  • P. Kuusk. Uudisteos New Yorgis: Rodion Štšedrin, Lorin Maazel ja noor eesti laulja Ain Anger. – Muusika 2003, 3
  • T. Levald. Tabatud ime. – Sirp, 16. jaanuar 2004
  • T. Kuter. Ikka pidu sinus eneses. – Pärnu Postimees, 31. mai 2006
  • A. Anger. Ühe eesti hääle lugu. Intervjueerinud K. Kossar. – Muusika 2008, 2
  • T. Levald. Ooperipäevad Saaremaal (I). – Sirp, 1. august 2008
  • T. Nurgamaa. Bassilaulja Ain Anger lummas Viini publiku. – Postimees, 7. aprill 2008
  • Vastab Ain Anger. Intervjueerinud S. Kareda. – Teater. Muusika. Kino 2009, 6/7
  • A. Mikk. Ain Anger Bayreuthis. – Sirp, 11. september 2011
  • Kadunud poeg Ain Anger kummardab Tiit Kuusikule. Intervjueerinud A. Laasik. – Eesti Päevaleht, 17. september 2011
  • T. Levald. Õnne võimalikkus siin ja praegu: [Faust]. – Sirp, 2. november 2012
  • A. Mikk. Angeri menukas debüüt La Scalas: [Lendav hollandlane]. – Sirp, 8. märts 2013
  • M. Niineste. Ain Anger, ooperitaeva James Bond ja tuletõrjuja. – Eesti Päevaleht, 24. november 2013
  • A. Mikk. Viini Riigiooper. Ain Anger. „Hovanštšina”. – Sirp, 21. november 2014
  • J. Kuusk. Ain Anger – Saaremaalt Viini. – Saarte Hääl, 27. juuli 2015
  • Hiiglase hääl. – Aplaus  2015, 14
  • A. Mikk. Ain Anger Londonit vallutamas. – Sirp, 1. aprill 2016
  • Ain Anger: igaüks peab leidma oma tarkuse. Intervjueerinud K. Ert. – Postimees : Arter, 5. november 2016

Välislinke

ETBL, 2000 (V. Paalma); täiendatud 2016 (T. Mattisen)