Jaan Anvelt (1918)

Jaan Anvelt (1924)

Jaan Anvelt (18. IV 1884 Oorgu küla, Võisiku vald – 11. XII 1937), kommunistlik tegelane, publitsist ja kirjanik.

Õppis Kolga-Jaani, Juuru ja Pilistvere kihelkonnakoolis ning1900–02 Tartu õpetajate seminaris. Töötas 1903–05 Peterburis kontoriametnikuna, oli 1905–07 Toilas kooliõpetaja. Astus 1907 Peterburi ülikooli õigusteaduskonda; VSDTP liikmena (aastast 1907) osales revolutsioonilises liikumises, arreteeriti 1911 ja heideti poliitilistel põhjustel ülikoolist välja ja saadeti Eestisse. Lõpetas 1912 eksternina ülikooli ja asus Narva, kus 1912–17 töötas vandeadvokaadi abina. Asutas (koos Johannes Käsperti ja Villem Bukiga) pahempoolse töölisajakirja Kiir, oli selle toimetaja (1912–14). 1917. aasta märtsis asus Tallinna, töötas Kiire toimetuses; sai Eesti enamlaste üheks peamiseks juhiks. Tallinna Nõukogu esindajana käis 1917 I ülevenemaalisel nõukogude kongressil, valiti seal Ülevenemaalise Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu KTK liikmeks. Oktoobris 1917 valiti Anvelt Eestimaa Nõukogude TK esimeheks ja Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee liikmeks, oli Eestis enamlaste võimuhaaramise korraldajaid. 1918, kui Eestis algas Saksa okupatsioon, evakueerus Anvelt Petrogradi, kus tegutses Põhja Kommuuni sõja- ja rahvusasjade rahvakomissarina ja lõpetas suurtükiväekooli. Novembris 1918 kuulutati Narvas vilja Eesti Töörahva Kommuun, Anvelt sai selle nõukogu esimeheks. Pärast kommuuni laialisaatmist 1919 Staraja Russas jäi Anvelt Nõukogude Venemaale. Ta oli Petrogradi kaitsenõukogu liige (1920–21) ja Petrogradi kindlustatud rajooni ülem, aastast 1919 Ülevenemaalise KTK liige jmt kohal. Augustist 1921 töötas Anvelt illegaalselt Eestis. Ta oli Eestimaa kommunistliku partei KK liige, kommunistide juhitud Töörahva Ühise Väerinde taktika loojaid. Tema vahetul juhendamisel toimus 1. XII 1924 kommunistide mässukatse. 1925 läks Anvelt Nõukogude Liitu, kus töötas algul EKP KK Välismaa Büroos, aastani 1931 oli ta EKP KK esindaja Kommunistliku Internatsionaali KK-s, 1935–37 Kominterni Internatsionaalse Kontrollkomisjoni liige ja vastutav sekretär. 1926–29 oli Anvelt Žukovski nimelise Lennuväeakadeemia komissar, 1929–35 NSVL Tsiviilõhulaevastiku Peavalitsuse ülema asetäitja. 1933 autasustati teda Lenini ordeniga. Ta hukati 1937. aasta massirepressioonides, postuumselt rehabiliteeritud.

Mälestussammas Tallinnas (M. Saks ja U. Tölpus, 1962), mälestuskivi Jõhvis (avati 1970), bareljeef Toila gümnaasiumis (aastast 2006 Okupatsioonide muuseumis), mälestustahvel Toila vallas Altkülas, koolihoonel, kus Anvelt töötas (kõik teisaldatud).

EE 14, 2000; muudetud 2013