Apelsinipuu

apelsinipuu (Citrus sinensis), igihaljas viljapuu tsitruse perekonnast, pärit arvatavasti Kagu-Aasiast. Introdutseeriti Indiast Iraani, sealt on levinud lääne poole. Euroopasse toodi apelsinipuu 15. sajandil, Ameerikasse viidi ta Kolumbuse teisel avastusretkel 1493. Praegu kasvatatakse apelsinipuud kõikjal lähistroopikas. Apelsinipuu on harilikult kuni 5 m kõrge (mõni 10–12 m või kõrgemgi), vahelduvate, lehevarrel kitsastiibjate, tiivuliste, nahkjate lehtedega. Viietised valkjad lõhnavad õied on ühe- või mitmekaupa lehekaenlas, kus paikneb ka astel. Mahlakad kollased, oranžid või punakad viljad – apelsinid – sisaldavad 0,5–2% sidrunhapet, 7–12% suhkruid, 0,03–0,08% C-vitamiini ning A-, B1- ja B2-vitamiini. Neid süüakse toorelt ning tarvitatakse jookide, konservide, marmelaadi jm valmistamiseks. Viljakestas sisalduvat eeterlikku õli kasutatakse kondiitri- ja parfümeeriatööstuses. Eristatakse 4 tüüpi apelsinisorte. Harilike apelsinide kollases viljalihas on palju seemneid, neid apelsine tavaliselt ei ekspordita. Nn nabaga apelsinid kaaluvad 200–250 või isegi 600 g, vilja tipuosas asetseb väike lisaviljake, mis väliselt meenutab naba. Punaste apelsinide viljaliha ja mahl on punane, neid kasvatatakse peamiselt Lõuna-Itaalias. Kergesti eralduva paksu kestaga jaffa apelsinid on põhilised eksportapelsinid. Varased apelsinisordid valmivad põhjapoolkeral talve alguseks, hilised sordid kevadeks. Apelsinid on maailmas enim toodetav puuvili (2009 toodeti neid 68,5 miljonit t).

Välislingid

• Apelsin, madariin, sidrun... Aianduse kodulehel
• Apelsin Toidutare kodulehel

VE, 2006; EME 1, 2008 (K. Kask); muudetud 2011