Araks (aserbaidžaani Araz, türgi ja iraani Aras), jõgi Armeenias ja Aserbaidžaanis ning Türgis, Kura parempoolne lisajõgi; pikkus 1072 km, jõgikond 102 000 km², jõe lang on suur, 3001 m. Piki jõge kulgeb 600 km ulatuses Armeenia ja Türgi ning Aserbaidžaani ja Iraani piir.

Araks algab Türgist Armeenia mägismaalt (Bingoli ahelikust) Erzurumi lähedalt, ülemjooksul voolab kitsas sügavas orus, keskjooksul Ararati tasandikul ja alamjooksul Kura-Araksi madalikul. Jõgi toitub põhiliselt põhjaveest, kuid lisa saab ka lume- ja liustikuveest. Araksi vooluhulk kuni Nahhitševani piirini on 153 m³/s, kuid mõlemalt poolt lisajõgedest vett juurde saades on suudmekohas 290 m³/s. Araks suubub Kura jõkke Aserbaidžaanis Sabirabadi linna juures.

Suuremad lisajõed on Ahhurjan, Arpa, Hrazdan ja Bərgüşad (Vorotan) (vasakult, Armeenias ja Aserbaidžaanis) ning Qoţūr (Kotur) ja Karasu (paremalt, Iraanis).

Nahhitševani ja Iraani piiril on jõel Araksi veehoidla (maht 1,35 miljardit m³, pikkus 52 km, laius 6,1 km). Vee paisutamiseks rajati koostöös Iraaniga tamm, mis valmis 1971. aastal (pikkus 1026 m). Nii Aserbaidžaanis kui ka Iraanis on jõel hüdroelekrijaam (mõlemas 2 turbiini ja koguvõimsus 44 megawatti). Araksi vett kasutatakse ka niisutuseks.

Türgis Iğdıri provintsis Tuzluca lähedal on Araksi äärde asutatud lindude kaitseala (asutatud 2006. aastal).

EE 1, 1985; muudetud 2015