Tuuling, Anne
Anne Tuuling (aastani 1965 Tanner; 14. X 1938 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1966) ning Teatriuurijate- ja kriitikute Ühenduse liige (2012). Isa mööblitisler, ema õmbleja. Oli abielus Margus Tuulinguga. Mari Kolgi ema.
Lõpetas 1957 Tallinna 2. Keskkooli, õppis 1959–60 Draamateatri õppestuudios, lõpetas 1965 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Olnud 1965–78 Noorsooteatri näitleja, 1978–81 Tallinna Pedagoogilise Instituudi kaugõppeosakonna dispetšer ja režiiõppejõud ning 1981–2003 Eesti Televisiooni teatrisaadete toimetaja (saatesarjad „Imet tabamas”, 1981–85; „Käidud teedelt”, 1983–85; „Teatrivara”, 1986–90, ka saatejuht; „Lennud”, 1991–2000, koos Reet Neimariga; „Tähe valgus”, 1989–92; „Premjäär”, 1992–94; „Teatriilm”, 1994–95; „Pärast eesriide langemist”, 1996–97; „Siin ja praegu”, 1995–2001), teinud ühtlasi portreesaateid näitlejatest, lavastajatest ja teatrikunstnikest. Koostanud teatriraamatuid („Kaamel vapiloomaks I”, 2000, koos Anneli Saro ja Iivi Lepikuga; „Ma jutustan teile oma loo”, 2006; „GITIS : Eesti stuudio Moskvas 1948–1953”, 2011, mõlemad koos Iivi Lepikuga; „Sulev Nõmmik: „Kui näeme, siis teretame!””, 2011, koos Gerda Kordemetsaga; „ENSV Teatriühingu Lavakunsti Stuudio 1961–1971 Tallinnas”, 2015, koos Anne Margistega).
Osi
- Eeva (Shaw’ Tagasi Metuusala juurde, 1964, diplomilavastus Kirjanike Majas)
- Minnie (Bernsteini West Side'i lugu, 1964, diplomilavastus Estonias)
- Anna Andrejevna (Gogoli Revident, 1965, diplomilavastus)
- Naisröövlipealik (Švartsi Lumekuninganna, 1966)
- Ludmilla (Gorki ja Panso Ema, 1967)
- Mari (Kitzbergi Libahunt, 1968)
- Rita (Ostrovski ja Mikiveri Kuidas karastus teras, 1968)
- Mari (Lutsu, Panso ja Küla Kevade, 1969)
- sinjoora Capuletti (Shakespeare’i Romeo ja Julia, 1969)
- Naisajakirjanik (Skowroński Õnneseen, 1969)
- emand Lohk (Tammsaare, Panso ja Küla Inimene ja revolutsioon, 1970)
- Kreeta (Kivi Nõmmekingsepad, 1974)
- missis Rodgers (Christie ja Undi Kümme neegrit, 1976)
- Florence (Crommelyncki Suurepärane sarvekandja, 1977)
- Tiiu Ellerhein (Kitzbergi ja Aimla Rätsep Õhu meenutused, 1979)
- Unimüts (Vasara ja Komissarovi Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi, 1979)
Kirjandus
- A. Tuuling, I. Lepik. Ma jutustan teile oma loo. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri teisest lennust. Tallinn, 2006
- S. Karja. Teise lennu elulood. Esimene lavakunstikooli lõpetanud lennu „oma“ raamat. – Sirp, 24. märts 2006
- H. Sibrits. Saladuslik rahvamees Sulev Nõmmik. – Postimees, 6. detsember 2011
- M. Balbat. Intervjuudel põhinev mälestusteraamat. – Sirp, 23. veebruar 2012
Välislink
- Lennud: Lavakunstikooli II lend (1961-1965). – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1991)
ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2015 (T. Truuvert)