Aserbaidžaani vapp

Aserbaidžaani vapp Aserbaidžaani vabariigi ametlik sümbol koos hümni ja lipuga. Kinnitatud 19. I 1993.

Vapil on kasutatud aastail 1919–20 valminud vapi elemente. Vapp kujutab endast kaarjat idamaist kilpi, mille alläärt toetavad tammeoksad ja viljapead. Vapi keskmes kaheksaharulise tähe taustal asuv rahvuslik sümbol leek tuleneb riigi nime tähendusest ('tule maa') ning viitab tulekummardamisele. Vapil on kasutatud Aserbaidžaani lipu värve.

Riigivappi kasutatakse lippudel, rahamärkidel, vappidel ja ametlikel dokumentidel. Riigivappi kasutatakse kujunduselemendina presidendi residentsil ja esindusruumides, rahvuskogu alalise asukoha hoonel, istungisaalis ja parlamendi esimehe kabinetis, riigikohtu, kohtute ja sõjaväetribunalide hoonetel, siltidel ja kohtusaalidesvälisesinduste ja konsulaarasutuste asukohta tähistavatel siltidel.

Aserbaidžaani vapi ajalugu

Aserbaidžaani NSV vapp (1937–91)

30. I 1920 võttis Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi ministrite nõukogu vastu otsuse riigihümni, vapi, pitsati ja sõjaliste autasude väljatöötamiseks, 19. II 1920 kuulutas Aserbaidžaani rahvaharidusministeerium välja konkursi riigi hümni, vapi ja pitsati leidmiseks. Vapi konkursi auhinnaks oli 25 000 rubla. Vapp ja teised riiklikud sümbolid oli plaanis kinnitada hiljemalt Aserbaidzaani vabariigi teiseks aastapäevaks (28. V 1920). Seda ei võimaldanud riigi okupeerimine nõukogude vägede poolt 27. IV 1920.

Nõukogude Aserbaidžaani esimene vapp kinnitati põhiseadusega 1921, seda muudeti 1927 ja 1937. Viljapeadest pärjaga ümbritsetud vapi keskmes punasel väljal päikesekiirtes olid kuldsed ristatud sirp ja vasar, punane poolkuu ja viisnurk, selle kohal kirjad „Aserbaidžaani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik” ja „Kõigi maade proletaarlased, ühinege!”. 1922–37 kasutusel olnud vapil oli kujutatud tehaste taustal tõusvat päikest, mille kiirtes olid kuldsed sirp ja vasar ning kuldne poolkuu ja viisnurkne täht. 1937 kasutusele võetud vapil oli tõusev päikese taustal naftapuurtorn, selle kohal päikesekiirtes kuldsed ristatud sirp ja vasar. Ümbritsev viljapeadest ja puuvillaokstest pärg oli seotud punase lindiga. Ülemistel lintidel oli aserbaidžaani ja vene keeles kiri „Aserbaidžaani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik”, külgmistel „Kõigi maade proletaarlased, ühinege!”. Vapi kohal oli punane kuldse äärisega viisnurkne täht.

17. XI 1990 esitas Nahhitševani Autonoomse Vabariigi rahvuskogu Aserbaidžaani ülemnõukogule taotluse riigivapi konkursi väljakuulutamiseks. Aserbaidžaani ülemnõukogu otsusega 5. II 1991 alanud konkursile esitati 1991–92 mitu kavandit, uue vapi loopisel võeti aluseks 1919–20 valminud vapi kavand, millele tehti mõned muudatused. Seadusega 19. I 1993 kinnitati vapi värviline ja mustvalge kujund, presidendi seadlus 23. II 1993 reguleerib vapi kasutamist.