Asszonyi, Aile
Aile Asszonyi (22. VII 1975 Väike-Maarja), laulja (sopran, lirico-spinto). John Pori lapselaps. Isa varustaja, ema arhitekt. Olnud 2004–13 abielus Iisraeli päritolu lavastaja Ran Arthur Brauniga, aastast 2014 Hollandi lavastaja ja stsenograafi Michiel Dijkemaga, elab perega Hollandis.
Lõpetas 1994 koorijuhtimise erialal Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli (Hirvo Surva klass), 1999 lauluerialal Eesti Muusikaakadeemia (Ludmilla Dombrovskaja ja Ivo Kuuse klass) ja 2002 magistrantuuri (Matti Pelo ja Helin Kapteni juhendamisel). Õppis 2002–04 Amsterdamis Madalmaade Ooperistuudios, täiendanud end Carlo Bergonzi, Henk Smiti, Christina Deutekomi ja Montserrat Caballé meistrikursustel. Oli 1995–98 Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja. Debüteeris 2000 ooperisolistina Vanemuises, laulnud seejärel mitmes teatris (sh Teatro Siena, Kammeroper Wien, Moskva Novaja Opera, Nargen Opera, Leedu, Läti ja Valgevene riigiooper) ja festivalidel (sh Newport Music Festival, Settimana Musicale Sense Siena, Music Biennale Zagreb, Belgrade Bemus Festival, Birgitta festival, Nargeni festival, Saaremaa ooperipäevad). Aastast 2010 Estonia solist.
Olnud solist vokaalsümfooniliste teoste esitusel (nt Bachi „Matteuse passioon” ja „Johannese passioon”, Ivo Kuuse „Messias” ja „Ülestõusmisoratoorium”, Haydni „Loomine” ja „Nelson Mass”, Mozarti „Reekviem”, missa c-moll ja „Exsultate, jubilate”, Beethoveni missa C-duur ja IX sümfoonia, Brahmsi „Saksa reekviem”, Verdi „Reekviem”, Fauré „Reekviem”, Mendelssohni „Paulus” ja „Elias”, Nielseni II sümfoonia, Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium”, Orffi „Carmina burana”, Adamsi „Grand Pianola Music”, Britteni „Les Illuminations”, Gounod’ „Messe solennelle de Sainte-Cécile”). Esitanud kammerlauljana Timo Steineri ja Ülo Kriguli loomingut, oli Kairi Kose kammerooperi „Viimane Ükssarvik” (1999) solist, salvestanud Eesti Rahvusringhäälingu fondi kõik Veljo Tormise miniatuurid, andnud kontserte Belgias, Eestis, Hollandis, Itaalias, Rootsis, Saksamaal, Soomes ja Venemaal.
Kuninganna Elisabethi nimelise võistluse laureaat (Belgia, 2004), Eesti Teatriliidu aastaauhind muusikalavastuste vallas (2009, 2012), SEB publikupreemia (2012).
Osi
- Despina (Mozarti Così fan tutte, 2000 Vanemuises)
- Naine (Remme Zond, 2000 NYYD-festivalil)
- Adina (Donizetti Armujook, 2002 Vanemuises)
- Dhia ja Geisha (Mascagni Iris, 2003, kontsertettekanne Amsterdami Concertgebouw’s)
- Zora/Mina (Žebeljani Zora D, 2003 Amsterdamis, mängiti ka 2004 Viinis, Belgradis, Zagreb Biennalel ja Rijenas)
- Armida (Haydni Armida, 2005 Nargen Operas)
- Angelica (Puccini Õde Angelica, 2005 VU Theater Amsterdam)
- Violetta (Verdi La traviata, 2005 Estonias)
- Leonore (Beethoveni Fidelio, 2007 Nargen Operas)
- Miss Jessel (Britteni Kruvipööre, 2008 Birgitta festivalil)
- Donna Anna ja Donna Elvira (Mozarti Don Giovanni, 2008 Belgradi Bemus-festivalil ja 2012 Birgitta festivali)
- Amelia (Verdi Maskiball, 2010)
- Mimi (Puccini La bohème, 2010)
- Naine (Tüüri Wallenberg, 2010)
- Maria (Donizetti Maria Stuarda, 2011 Vanemuises)
- Goddess Kali (Žebeljani Dve glave i devoijka, 2011 Sienas 69. festivalil Settimana Musicale Sense ja 2012; Belgradi Bemus-festivalil)
- Manon (Puccini Manon Lescaut, 2012)
- Marquerite (Gounod’ Faust, 2012)
- Fiordiligi (Mozarti Così fan tutte, 2013)
- Venus ja Elisabeth (Wagneri Tannhäuser, 2013)
- Liisa (Tšaikovski Padaemand, 2015)
Helikandjaid
- Veljo Tormis. Vision of Estonia (CD, 2001)
- Erkki-Sven Tüür. Wallenberg (DVD, 2008)
- Oh laulgem südamest (CD, 2010)
- Eesti hääled (CD, 2011)
- 12 laulu püha Neitsi auks (CD, 2011)
- Isidora Žebeljan. Rukoveti (CD, 2011)
- Orchestral Works / Isidora Žebeljan (CD, 2011)
- Van Gilse Symphony No. 3 (CD, 2012)
Kirjandus
- A. Asszonyi. Miski, mis tuleb puhtast muusikast.... Intervjueerinud T. Penjam. – Õpetajate Leht, 27. september 1996
- K. Pappel. Kaunitarid Tartus. – Sirp, 3. märts 2000
- A. Remme. Aile Asszonyi: Persona grata. – Teater. Muusika. Kino 2001, 11
- P. Kuusk. Aile Asszonyi õnnelik 2003. – Muusika 2004, 2
- V. Normet. „Vocalissimo“ – kolm lauljannat soolokontsertidega. – Muusika 2007, 1
- K. Kotta. „Fidelio“ – modernistliku teose postmodernistlik lavastus. – Teater. Muusika. Kino 2007, 10
- T. Levald. Tippteosed ja väärilised tegijad Birgitta festivalil. – Sirp, 29. august 2008
- R. Alaküla, A. Laasik. Estonia täitus helide armuväest. – Eesti Päevaleht, 19. oktoober 2009
- T. Levald. Värske kava meisterlik esitus. – Sirp, 1. oktoober 2010
- A. Asszonyi. Sa lood endale oma maailma, kui lood muusikat. Intervjueerinud L. Ots. – Muusika 2010, 11
- T. Penjam. Unistuste tee viib sügavale muusikasse. – Õpetajate Leht, 3. detsember 2010
- T. Levald. Muljeid ja mõtteid kolme teatriõhtu põhjal. – Teater. Muusika. Kino 2011, 3
- T. Velmet. Talendid tulid Pärnusse! – Sirp, 1. aprill 2011
- T. Levald. Otsekui „tähehaav“ meie muusikamaastikul. – Sirp, 29. juuli 2011
- A. Asszonyi, L. Vasar. Pinge, mis põletab. Intervjueerinud H. Vaus-Tamm. – Tervis Pluss 2011, 8
- T. Levald. Norida oleks patt. – Sirp, 9. detsember 2011
- K. Kotta. Uudne, aga mitte pretensioonikas lavastus. – Sirp, 23. detsember 2011
- T. Levald. Interpreet, kullafond ja ajaloo spiraal. – Sirp, 4. mai 2012
- A. Vurma. Karismaatilised „Fausti“ etendused. – Sirp, 2. november 2012
- A. Asszonyi. Iga uus roll on eksam. Intervjueerinud A. Laasik. – Eesti Päevaleht : LP, 22. detsember 2012
- A. Vurma. Minimalistlik „Tannhäuseri“ lavastus. – Sirp, 22. märts 2013
- А. Матусевич. Эстонская „Манон“ в Минске. – Музыкальная жизнь 2013, 3
Välislinke
- Portree. Aile Asszonyi. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2008)
- Tegija. Aile Asszonyi. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2013)
- Aile Asszonyi Rahvusooper Estonia kodulehel
ETBL, 2015 (E. Pilliroog)