Bakuu naftarajoon, Aserbaidžaani vanimaid ja suurimaid nafta- ja maagaasipiirkondi, üks esimesi naftatööstuspiirkondi maailmas, paikneb Abşeroni poolsaarel ja seda ümbritsevas Kaspia meres; 8500 km². Naftat sisaldavad kuni 6000 m sügavuseni ulatuvad pliotseeni liivakivi-, liiva- ja savikihid. 80 nafta- ja gaasimaardlast on tähtsaimad Neft Daşları, Şahdənizi, Azəri–Çıraqi–Günəşli, Bahhar ja Sangatşai (akvatoorium ja saared) ning Muradhanlı maardlad.

Nafta ammutamise kohta on teateid juba 12.–15. sajandist; tõhus tööstuslik tootmine algas 1870. aastail. 1901 saavutati maailma kõrgeim tase (11,4 miljonit tonni), 1940 toodeti 70% (ligi 21,9 miljonit tonni) NSV liidu naftast. Aastani 1951 oli Βakuu naftarajoon naftatoodangult NSV Liidus esikohal. Aserbaidžaani vabariigi ajal on piirkonna naftatööstus jõudsalt arenenud.

Vaata ka seotud artikleid

• Azəri–Çıraqi–Günəşli naftaväli
• Neft Daşları
• Şahdənizi gaasiväli
• Sajandi leping
• SOCAR
• Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhe
• Bakuu–Thbilisi–Erzurumi gaasijuhe

Loodud 2015