Banaani õis ja vili

banaan (Musa), kuni 15 m kõrguste rohttaimede pere­kond; umbes 35 liiki kõikjal troopikas; ka selle perekonna taimede vili. Suurte, enamasti (tuule tõttu) rebestu­nud lehtede üksteise sisse keerdunud tuped moo­dustavad torukujulise ebatüve. Pärast viljakandmist kogu maapealne osa sureb, juurevõsudest aga kas­vavad uued ebatüved. Banaan on vanimaid kultuurtaimi, pärineb Kagu-Aasiast ning on nüüdisajal kogu troo­pika tähtsaimaid toidutaimi. Piklikke kollasekoorelisi süsivesikurikkaid (22–25%, olenevalt sordist on üle­kaalus suhkrud, peamiselt sahharoos, või tärklis) vilju tarvitatakse toiduks nii toorelt (dessertbanaanid) kui ka mit­mel viisil töödelduna (jahubanaanid). Kultuursortide vil­jad on seemneteta. Jahubanaane toodetakse umbes 2 korda vähem kui dessertbanaane, neid tarvitatakse toiduks troopilises Aafrikas (2/3 üldtoodangust), Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ning Kagu-Aasias. Dessertbanaane kasvatatakse kõige laialdasemalt Lõuna- ja Kesk-Ameerikas (Brasiilia on maailmas teisel kohal), Kagu-Aasias (India on maailma suurim banaanitootja), Filipiinidel ja Indoneesias; Aafrika toodab umbes 12–13% maailmatoodangust. Enim ekspordivad banaane Kesk- ja Lõuna-Ameerika, impordivad USA, Euroopa riigid ja Jaapan. Fili­piinidel, Jaaval ja Sumatral kasvatatavast kanepbanaanist ehk kiudbanaanist (M. textilis) saadakse kiudainet, nn manilla kanepit.

VE, 2006; EME 1, 2008 (K. Kask); muudetud 2011