barkantiin, ka kuunarpark, shooner, šooner (ingl barquentine, vn баркентина), 3-või enama-mastiline purjelaev, mille fokkmast on täisraapurjestusega, teised mastid kannavad pikipurjestust (kahvelpuri ja topsel). Kliiverpoomi peal on 3–4 eespurje, fokkmasti ja grootmasti vahel paiknevad harilikult kolm taakslit ülestikku. Barkantiini fokkmast koosneb lühemast alamastist ja kahest eraldi tengist – marss- ja praamtengist. Viimase ülaosa nimetatakse roiltengiks, kui see kannab roilpurje. Ülejäänud pikipurjestusega mastid koosnevad pikemast alamastist ja ühest tengist.

3-mastilisi barkantiine ehitati 19. sajandi algaastaist alates ja 4-mastilisi 1880. aastaist. Pärast 1918. aastat hakati USA-s ehitama 5-6-mastilisi barkantiine. Kannab rohkem lasti kui park, aga nõuab vähem meeskonda.

Eesti randades ehitatuist on barkantiinid näiteks 3-mastilised George (ehitatud 1869 Heinastes) ja Jaen Teär (ehitatud 1926), 4-mastilised Andreas Weide (ehitatud 1891 Heinastes, suurim Eesti purjelaev üldmahutavusega 583 brutoregistertonni) ja Tormilind (ehitatud 1922. aastal Hara lahe ääres). 1952. aastal Soomes ehitatud 3-mastiline Vega oli kuni 1979. aastani Tallinna merekooli õppelaev. Barkantiine on kasutusel nüüdisajalgi (näiteks Tšiili 4-mastiline õppelaev Esmeralda ja kanadalase A. Seidli 3-mastiline Barba Negra).

MerLe, 1996; muudetud 2011 (R. Naber)