Bertman, Dmitri
Dmitri Bertman (31. X 1967 Moskva), lavastaja. Venemaa Teatriliidu liige (1993).
Lõpetas 1984 keskkooli ja 1988 Vene Teatrikunsti Instituudi (GITIS) muusikateatri lavastaja erialal (juhendaja Georgi Ansimov). Debüteeris ooperilavastajana 1985 Moskvas (Tšaikovski „Jolanthe” ooperistuudios). Asutas 1990. aastal Moskvas oma eksperimentaalse ooperiteatri Helikon, olnud selle kunstiline juht. Ühtlasi õpetanud aastast 1996 Moskva Teatrikunsti Akadeemias (aastast 2008 professor), olnud muusikateatri teaduskonna dekaan. Juhendanud aastast 1994 oma meistriklassi ka Berni Ooperistuudios. Korraldanud Helikoni teatris aastast 2013 rahvusvahelist noorte ooperilavastajate konkurssi NANO-opera.
Loonud üle saja lavastuse (neist ligi pooled oma teatris), külastanud oma trupiga Euroopa mainekaid ooperimaju ja -festivale, pälvinud mitmeid teatripreemiaid. Ooperiteater Helikon on menukalt esinenud nii Venemaal kui ka mujal maailmas, sh korduvalt Eestis, oktoobris 2016 vahetasid Helikon ja Estonia gastrolle Tallinnas ja Moskvas.
Oli Boriss Pokrovskile pühendatud dokumentaalfilmi stsenarist ja üks esinejaid (TV Culture 2011), lavastanud Suures Teatris ooperitähtede galakontserte.
Vene Föderatsiooni teeneline kunstitegelane (1998), teatriauhind Kuldne Mask (1998, 1999 ja 2001), Venemaa rahvakunstnik ja Venemaa Sõpruse orden (2005), Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk ja Eesti teatri aastaauhind (2008).
Lavastusi
Eestis
- Dargomõžski Näkineid (1999 Estonias)
- Tüüri Wallenberg (2007 Estonias)
- Offenbachi Hoffmanni lood (2007 Vanemuises)
- Prokofjevi Armastus kolme apelsini vastu (2010 Estonias)
- Gounod’ Faust (2012 Estonias)
- Tšaikovski Jevgeni Onegin (2013 Vanemuises)
- Rimski-Korsakovi Tsaari mõrsja (2013, PromFesti, Kaunase Riikliku Muusikateatri ja Endla teatri ühisprojekt Pärnus ja Birgitta festivalil)
Ooperiteatris Helikon
- Stravinski Mavra (1990)
- Prokofjevi Maddalena (1991, Venemaa esiettekanne)
- Prokofjevi Inetu pardipoeg (1992, maailmaesiettekanne)
- Tšaikovski Undiin (1994, maailmaesiettekanne)
- Tšaikovski Jevgeni Onegin (1997)
- Tšaikovski Mazepa (1999)
- Šostakovitši Mtsenski maakonna leedi Macbeth (2000)
- Bergi Lulu (2002, esiettekanne Venemaal)
- Rimski-Korsakovi Surematu Kaštšei (2003)
- Poulenci Karmeliitide dialoogid (2004)
- Reise Rasputin (2008)
- Tuhmanovi Tsaarinna (2009, Helikon-Opera ja Peterburi Aleksandri teater Peterburis)
- Prokofjevi Armastus kolme apelsini vastu (2009)
- Erenbergi Perfektne ooper. Vampuka, Aafrika pruut (2010)
- Wagneri Das Liebesverbot e Armukeeld (2011)
- Wagneri WWW.Nibelungopera.Ru (2013)
- Verdi Maskiball (2013)
- Offenbachi Ilus Helena (2014)
- A. Rubinsteini Deemon (2015 D. Hvorostovski ja J. Svetlanovi nimelise sümfooniaorkestri osalusel Moskva Riiklikus Filharmoonias)
- Rimski-Korsakovi Sadko (2015, esimene esietendus uues teatrisaalis)
Mujal
- Mozarti Võluflööt (1988 GITISe teatris)
- Tšaikovski Padaemand (1995 Wexfordi ooperifestivalil Iirimaal, 2009 Stockholmi Kuninglikus Ooperis)
- Tšaikovski Jevgeni Onegin (1996 Wexfordi ooperifestivalil)
- Dargomõžski Näkineid (1997 Wexfordi ooperifestivalil)
- Stravinski Mavra ja Prokofjevi Maddalena (1997, uuslavastus Queen Elisabeth Hallis Londonis)
- Verdi Traviata (1998 Mannheimi Rahvusteatris Saksamaal, 1999 Kanada Ooperis Torontos (Canadian Opera Company), 2000 Strasbourgis Prantsusmaal, 2005 Oaklandis Uus-Meremaal)
- Mozarti Così fan tutte (1999 Ludwigsburgis Saksamaal)
- Borodini Vürst Igor (2002 Istanbuli Ooperi- ja Balletiteatris)
- Stravinski Elupõletaja tähelend (2000 Viini Folksoperis, 2016 Soome Rahvusooperis)
- Verdi Aida (2001 festivalil „Verdi Strasbourgis“ Prantsusmaal)
- Purcelli Dido ja Aeneas (2003 Kanada Ooperis)
- Puccini Tosca (2004 Läti Rahvusooperis)
- Dvořáki Näkineid (2005 Anderseni festivalil Århusis, 2009 Kanada Ooperis)
- Janáčeki Surnute maja (2008 Kanada Ooperis)
- Lombardi Kuningas on alasti (2009, Rooma Ooperis)
- Giordano Andrea Chenier (2010, Stockholmi Kuninglikus Ooperis)
- Verdi Othello (2011, Norra Ooperi- ja Balletiteatris)
- R. Straussi Roosikavaler (2014 Malmö Linnateatris)
- Šostakovitš Mtsenski maakonna lady Macbeth (2014 Bolognas, 2016 São Paulo Munitsipaalteatris)
- Rimski-Korsakovi Kuldkikas (2016 Deutsche Oper am Rhein Düsseldorfis)
Videokandjaid
- Erkki-Sven Tüür. Wallenberg (DVD, 2008)
Kirjandus
- D. Bertman. Mees, kes lööb tahtmatult laineid. Intervjueerinud A. Remme. – Sirp, 9. veebruar 1999
- D. Bertman. Ooper veealusest naistevanglast: [Näkineid]. Intervjueerinud H. Vaus. – Eesti Päevaleht : Magasin, 21. veebruar 1999
- D. Bertman. Olulised on armunute silmad, mitte elevandid. Intervjueerinud T. Kaugema. – Postimees, 25. veebruar 1999
- I. Kull. A. Dargomõžki „Näkineid” uues rüüs Estonia laval. – Muusikaleht 1999, 5
- A. Remme. Idatuul, mis puhus läbi ooperiteatri: Dargomõzhski „Näkineid” „Estonia” teatris. – Teater. Muusika. Kino 1999, 6
- T. Levald. Verdtarretav novell Napoleoni ajastust: [Tosca]. – Sirp, 25. veebruar 2005
- D. Bertman. See lavastus on meie pihtimus, meie palve: [Karmeliitide dialoogid. Intervjuu]. – Eesti Päevaleht : Birgitta Festival 2005, 11. juuni 2005
- E. Arujärv. Kaks dialoogi Birgitta festivalilt 2005: [Karmeliitide dialoogid]. – Teater. Muusika. Kino 2005, 10
- M. Vihmand, T. Johannes, T. Kozlova. Karmeliitide dialoogid Pirita kloostris. – Muusika 2005, 10
- T. Levald. Veel kord Mozartist!: [La clemenza di Tito]. – Sirp, 25. august 2006
- K. Kotta. Šostakovitši ooperist „Mtsenski maakonna leedi Macbeth” – rõhuasetusega lavastusel. – Teater. Muusika. Kino 2006, 10
- T. Levald. Hoffmanni lood. – Sirp, 16. märts 2007
- H. Liivrand. Bertmani lood: [Hoffmanni lood. – Eesti Ekspress : Areen, 29. märts 2007
- A. Loog. Kafkalikult läbi kollektiivse süü ja hirmu: [Wallenberg]. – Postimees, 4. juuni 2007
- E. Arujärv. Siis, kui surnud ärkavad...: [[Wallenberg]. – Sirp, 8. juuni 2007
- M. Vaitmaa. Ometi see õige „Wallenberg”. – Teater. Muusika. Kino 2007, 8/9
- T. Kuter. Bertmani sümboliterohke „Boris Godunov”. – Sirp, 9. november 2007
- Dmitri Bertman: „Kavatsen rääkida publikuga keerutamata, silmast silma”. Intervjueerinud H. Vaus-Tamm. – Sirp, 14. august 2009
- R. Sule. Ülestähendusi Birgitta festivalilt 2009: [Siber, Falstaff]. – Teater. Muusika. Kino 2009, 11
- Dmitri Bertman: ooperi päralt on tulevik. Intervjueerinud A. Laasik. – Eesti Päevaleht : Laupäev : Kultuur, 23. jaanuar 2010
- H.-M. Poobus. Hõrgud apelsinimängud: [Armastus kolme apelsini vastu]. – Muusika 2010, 3
- Vastab Dmitri Bertman. Intervjueerinud N. Kuningas. – Teater. Muusika. Kino 2010, 4
- M. Kindel. Viirukid, apelsinid ja koer ehk kuidas Dmitri Bertman Estonias Prokofjevit lavastas. – Teater. Muusika. Kino 2010, 4
- K. Pappel. Meenutus suvest – variatsioonid Birgitta ja Bertmani teemal. – Sirp, 16. september 2011
- J. Skulskaja. Dmitri Bertman tänapäevaselt terav. – Aplaus 2012, 4
- Dmitri Bertman: ma armastan Eestit!. Intervjueerinud K. Kossar. – Postimees, 17. juuli 2012
- M. Kindel. Estonia „Faust” – kolme loomeisiksuse ideede sümbioos. – Sirp, 28. september 2012
- K. Kotta. „Faust” – ühe lavastuse tõlgenduskatse. – Teater. Muusika. Kino 2012, 12
- Dmitri Bertman ja tema õnne teater. Intervjueerinud T. Unanova. – Muusika 2013, 5
- T. Levald. Põhjalainetus ja pealisvirvendus: [Jevgeni Onegin]. – Sirp, 10. mai 2013
- T. Hirv. Jälle Stanislavski riistadega „Onegini” kallale. – Teater. Muusika. Kino 2013, 6/7
- Vene ooperilavastaja Dmitri Bertman: ooperis pole sanktsioonid võimalikud. Intervjueerinud M. Niineste. – Eesti Päevaleht, 14. august 2014
- Bertmanit huvitab kontseptsioonist enam emotsioon. Intervjueerinud A. Loog. – Postimees, 10. oktoober 2016
- D. Bertman. Saksa arst, uus ooperimaja ja Eri Klas: [Doktor Haass]. Intervjueerinud M. Johannes. – Sirp, 29. september 2017
ETBL, 2016 (T. Mattisen); täiendatud 2018