Kultuurrohumaa. Ida-kitseherne põld Laiuse voorel

Avanduse mõisa park Lääne-Virumaal

Eesti taimkondi saab jagada seitsmeks kasvukohatüübiks. Üks kasvukohatüüpe on kultuur- ja ruderaaltaimkond. See omakorda klassiftseeritakse viieks tüübirühmaks: kultuurrohumaade, põldude, parkide ja aedade, õuede, teeservade ja prahipaikade ning karjääride tüübirühmaks.

• Kultuurrohumaad on suhteliselt vähemuutuvad, valdavalt mitmeaastaste heintaimedega kattunud alad (kõlvikud), mille taimkatte liigilise koosseisu ja liikide ohtrussuhete kujunemisel on kõige määravam rohumaa majandamise viis. Mullaolud ja veerežiim ei ole esmatähtsad, sest looduslikku keskkonda muudetakse väetamise ning kuivendamisega; algsed loodusolud üksnes kiirendavad või aeglustavad kultuurrohumaa väljakujunemist. Seetõttu võivad erinevatel muldadel olla sama tüüpi kultuurrohumaad, väetiste hulka ja kõlvikute kasutamise viisi muutes võib aga sama tüüpi mullal kujundada ka erinevaid rohumaakooslusi. Kasutusviisi põhjal liigitatakse kultuurrohumaid üldiselt karjamaadeks ja heinamaadeks, kuigi viimastel aastakümnetel on paljud kultuurrohumaad muudetud mitmeniitelisteks ja neid saab kasutada nii karja- kui ka heinamaana.
• Põllud (nurmed) hõlmavad põldude ja söötide kasvukohatüüpe.
• Parkide ja aedade tüübirühma kuuluvad ka köögiviljaaiad.
• Õuede, teeservade ja prahipaikade kasvukohtades on kultuurtaimede kõrval ka umbrohu- ja prahitaimi, näiteks teelehti, võililli, mets-harakputke, karedat kõrvikut, harilikku tõlkjat, põldsinepit ning koera-pöörirohtu.
• Karjääride tüübirühma kuuluvad pae-, kruusa-, liiva- ja turbakarjäärid ning puistangud.

Potsepa liivakarjäär Pärnumaal

Küntud põld Järvamaal Karinul

Tallinna prügila Harjumaal Jõelähtme vallas

EE 11, 2002 (J. Paal); Pärnumaa 1, 2008; muudetud 2011