Eesti piimakarjakasvatus
| Veiseliha- ja piimatoodang 1990–2009 | ||
| Aasta | Lihatoodang (tuhat t) | Piimatoodang (tuhat t) |
| 1990 | 63,0 | 1208,0 |
| 1991 | 52,0 | 1092,8 |
| 1992 | 45,4 | 919,3 |
| 1993 | 42,6 | 807,1 |
| 1994 | 31,0 | 771,8 |
| 1995 | 25,8 | 706,9 |
| 1996 | 22,1 | 674,8 |
| 1997 | 19,0 | 717,1 |
| 1998 | 19,3 | 729,5 |
| 1999 | 21,7 | 643,6 |
| 2000 | 14,4 | 628,7 |
| 2001 | 14,2 | 684,0 |
| 2002 | 16,5 | 611,6 |
| 2003 | 13,1 | 611,5 |
| 2004 | 15,2 | 652,4 |
| 2005 | 13,4 | 670,4 |
| 2006 | 14,8 | 692 |
| 2007 | 15,4 | 692,4 |
| 2008 | 14,3 | 694,2 |
| 2009 | 14,2 | 671 |
Piimakarjakasvatus on Eesti aladel olnud põllumajanduse tähtsaimaid tootmisharusid. Looduslike olude poolest on Eesti sobiv piirkond piima tootmiseks: kõige paremat saaki annavad siin rohumaakultuurid, samuti on häid loomade karjatamise alasid. Piimakarjakasvatus oli Eesti Vabariigis tõusuteel, sõja-aastad ning järgnenud tootmise ümberkorraldamise periood vähendasid toodangut. Nõukogude ajal oli Eesti piimakari tootlikumaid ja parimaid kogu Nõukogude Liidus, piima ja piimatooteid veeti palju Leningradi ja Moskvasse.
Sarnaselt muu põllumajandustoodanguga vähenes piimatootmine 1990. aastail oluliselt (42,5%). 2000. aastal lüpsti lehmalt keskmiselt 4658 kg piima (12% võrra rohkem kui 1990. aastal). Veiselihatoodangu langus oli veelgi suurem. 2000 toodeti vaid 27,7% 1991. aastal toodetust. Veiseliha tootjad ei suutnud suhteliselt kõrge tootjahinna tõttu konkureerida sisseveetava odava veiselihaga.
Eesti holsteini veised
Piimaveisetõugudest kasvatatakse eesti holsteini, eesti punast ja eesti maatõugu, lihaveisetõugudest kõige rohkem herefordi, limusiini ja aberdiin-anguse tõugu veiseid. 2010 oli kõige enam veiseid Järvamaal – 30 300, järgnesid Lääne-Virumaa 28 000 ja Pärnumaa 23 900 veisega. Veiste arv kokku kasvas 2010. aastal võrreldes eelmise aastaga kõige enam Tartumaal ‑ 1844 looma võrra ja langes Võrumaal ‑1232 looma võrra. Piimatõugu lehmi oli kõige rohkem Järvamaal (13 800), Lääne-Virumaal (11 500) ja Pärnumaal (10 300). Lihatõugu lehmade arv suurenes 2010. aastal kõigis maakondades, kuid kõige enam Saaremaal (310 looma võrra) ja Pärnumaal (244 looma võrra).
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registri andmetel oli 2010. aasta 31. detsembri seisuga Eestis veisekasvatajaid kokku 5191 (570 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal), sh 3794 piimatõugu ja 1108 lihatõugu lehmade kasvatajat, ülejäänud veisekasvatajad pidasid nii piima- kui ka lihatõugu veiseid. Lehmalt lüpsti keskmiselt 6977 kg piima (näiteks 1939. aastaga võrreldes üle kolme korra rohkem). 2010. aastal realiseeriti piimatööstusele 603 900 t 4,1%-lise rasva- ja 3,3%-lise valgusisaldusega piima, millest kuulus eliitsorti 63%, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Tööstustele realiseeritud piima kogus vähenes eelmise aastaga võrreldes 8400 t võrra ehk 1,4%. Kokkuostetud piim moodustas piima kogutoodangust 89%.
Loe täiendavalt artiklit Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu.
Eesti piimatoodang 1940–2006
 |
| Aasta | Piimatoodang | |
| kokku (tuhat t) | lehma kohta (kg) | |
| 1940 | 781,6 | 1976 |
| 1950 | 508,0 | 1754 |
| 1960 | 856,6 | 2844 |
| 1970 | 1024,6 | 3315 |
| 1980 | 1169,7 | 3658 |
| 1990 | 1208,0 | 4164 |
| 2001 | 684,0 | 5152 |
| 2006 | 692,0 | 6285 |
Välislink
EE 11, 2002; muudetud 2011
