Elts, Olari

Olari Elts (27. IV 1971 Tallinn), dirigent.

Lõpetas 1989 Tallinna Muusikakeskkooli flöödi- (õpetaja Elmar Peäske) ja koorijuhtimise erialal (õpetaja Anneli Mäeots) ning 1993 Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal (Kuno Arengu klass), 1993–2000 õppis samas orkestridirigeerimist (Roman Matsovi, Paul Mägi ja Eri Klasi klass), täiendanud end sel alal 1994–96 Viini Kõrgemas Muusikakoolis (Uroš Lajovici klass) ning Jorma Panula, Esa-Pekka Saloneni ja Neeme Järvi meistrikursustel.

Olnud hooajal 1996/97 Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja 1997/98 Pärnu Linnaorkestri esimene külalisdirigent, 1995–98 Tartu uue muusika pidustuste kunstiline juht, 2001–05 Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent, 2006–11 Orchestre de Bretagne’i (Prantsusmaal) kunstiline nõustaja, aastast 2007 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, 2007–10 Šoti Kammerorkestri ja 2011–14 Helsingi Linnaorkestri peakülalisdirigent. Asutas 1988 Mainori kammerkoori, juhatas seda kuus aastat ja võitis koorivõistluste auhindu. Asutanud 1993 NYYD Ensemble’i ning on selle kunstiline juht ja dirigent, juhatanud kontserdisarju (Vox Nova, City Life, "Avangard või dekadents“ jmt).

Debüteeris 1996 Estonias, dirigeerinud seal oopereid. Töötanud mitme Eesti orkestriga, sh Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Tallinna Kammerorkester. Juhatanud kümneid tunnustatud sümfooniaorkestreid Euroopas, Ameerikas, Aasias ja Austraalias, nt Adelaide’i SO, Accademia di Santa Cecilia koor ja orkester Roomas, BBC Walesi Rahvusorkester, Birminghami Linna SO, Cincinnati SO, Deutsche Symphonie-Orchester Berlin, Leipzigi Gewandhaus-orkester, London Sinfonietta, Lyoni Rahvusorkester, Malaisia Filharmoonikud, Porto Casa da Musica SO, Seattle’i SO, Staatskapelle Weimar, Stuttgardi Raadio SO, Deutsche Kammerphilharmonie, Tonkünstler-orkester (Viinis),Viini Sümfoonikud, Yomiuri Nippon Symphony Tōkyōs, Ensemble Intercontemporain, Ensemble Modern jpt. Esmaesitanud Erkki-Sven Tüüri, Toivo Tulevi, Tõnu Kõrvitsa, Helena Tulve jt uudisteoseid nii Eestis kui ka välismaal, juhatas 2017 Ottawas Kanada helilooja Gary Kulesha uudisteose „Virginia Woolfi päevik” maailmaesiettekannet.

Esikoht noorte koorijuhtide võistlusel Tallinnas 1995, Jorma Panula dirigeerimisvõistlusel Vaasas 1999 ja II rahvusvahelisel Sibeliuse-nimelisel dirigentide konkursil Helsingis 2000.

Suure Vankri auhind (1997), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1997, 2008), Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2004), Läti Suur muusikaauhind (2005), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2012).

Muusikajuht

Osi

  • Eurorpheus (Kangro Uku ja Ecu, 1998 Rotermanni Soolalaos)

Helikandjaid

  • Nüüd (CD, 2001)
  • NYYD Ensemble (CD, 2002)
  • Armastuse märk (CD, 2003)
  • Toivo Tulev. Be Lost in the Call (CD, 2004).
  • Erkki-Sven Tüür. Oxymoron (CD, 2007)
  • Lijnen (CD, 2008).
  • Rachmaninov. Piano Concerto No 2, Symphonic Dances (CD, 2012)
  • Erkki-Sven Tüür. Symphony No 5, Prophecy (CD, 2014)

Kirjandus

  • S. Siitan. Persona grata: Olari Elts. – Teater. Muusika. Kino 1995, 2
  • I. Garšnek. Depressioonist meistriklassi: [Depressioon baaris, Olivia meistriklass]. – Teater. Muusika. Kino 1998, 2
  • I. Garšnek. Uku, Ecu, Natu ja Vanemuine. – Sirp, 13. märts 1998
  • A. Remme. Sild üle suurlinna. – Teater. Muusika. Kino 1998, 8/9
  • E. Arujärv. Dekadents kui avangard. Kadunud imperatiivi otsimas. – Teater. Muusika. Kino 1999, 8/9
  • O. Elts. Elame veel, kui Jeesuse veri ja valitsus alt ei vea! Intervjueerinud A. Einpaul. – Postimees, 30. oktoober 1998
  • O. Elts. Õnnitleme ja pärime. Intervjueerinud I. Rannap. –  Muusikaleht 1999, 12
  • H. Hautala. Olari Elts voittoisana Vaasassa. – Rondo Classic  2000, 1
  • M.-M. Lill. Elts põeb „loovat hullust”. – Postimees, 19. mai 2000
  • Kõrgelt pärjatud Olari Elts jääb diplomita? Intervjueerinud H. Arusoo. – Sõnumileht, 20. mai 2000
  • H. Vaus-Tamm. Kolleegid hindavad Olari Eltsi suurt võitu. – Eesti Päevaleht, 22. mai 2000
  • R. Pettai. Eesti muusikakultuuri uus suursaavutus. – Vaba Eesti Sõna, 8. juuni 2000
  • Energiapomm Olari Elts. Intervjueerinud A. Remme. – Teater. Muusika. Kino 2000, 7
  • I. Mihkelson. Hea muusika päralt on maailm. – Postimees, 28. detsember 2000
  • H. Hautala. Olari Elts. – Rondo Classic 2001, 6
  • T. Velmet. Kui Olari Elts sündis... – Sirp, 17. august 2001
  • E. Arujärv. NYYD-muusika 2001: ta liigub siiski. – Teater. Muusika. Kino  2002, 1
  • E. Arujärv. „Tark naine” ja prügikastipoeetika: head elu oodates. – Teater. Muusika. Kino  2002, 3
  • A. Remme. Paganiniga loomaaias ja tšelloga leinamas. – Muusika 2002, 9
  • I. Garšnek. Eesti nüüdismuusika kaks esindusplaati: [Eesti heliloojad I ja II]. – Teater. Muusika. Kino 2002, 11
  • E. Arujärv. ERSO ja Elts näitasid Tüüri tõlgendades kõrget taset. – Postimees, 4. märts 2003
  • K. Inno. Dirigeerib Olari Elts. – Äripäev : Puhkepäev, 11. veebruar 2005
  • M. Lõhmus. Kardetud, kuid oodatud muusikaline õdustaja. – Eesti Päevaleht, 24. aprill 2006
  • M. Erss. „Idomeno” – Mozarti taasavatud pärl. – Teater. Muusika. Kino 2006, 12
  • H. Vaus-Tamm. Elts mängis pilli nimega orkester. – Sirp, 15. detsember 2006
  • T. Hirv. Elts juhatab „Napoleoni muusikat”. – Eesti Päevaleht, 8. november 2007
  • H. Vaus-Tamm. Elts ratsapiitsaga Napoleoni järel: [Napoleon muusikas]. – Sirp, 16. november 2007
  • T. Velmet. Tuhandenäoline Olari Elts. – Sirp, 20. märts 2008
  • T. Velmet. Elts needis muusikapäevaks Fausti: [Fausti needmine]. – Sirp, 9. oktoober 2009
  • O. Elts. Sõnumitooja. Intervjueerinud R. Luik. – Aplaus 2012, 3
  • T. Velmet. Elts Nakamuraga impressionismi lainetes. – Sirp, 5. oktoober 2012
  • T. Velmet. Olari Elts esiettekannetega ERSO ees. – Sirp, 16. november 2012
  • Vastab Olari Elts. Intervjueerinud M. Valk-Falk. – Teater. Muusika. Kino  2013, 2
  • Olari Elts: eelkõige on see lugu armastusest. Intervjueerinud R. Luik. – Postimees,  26. aprill 2013

Välislinke

ETBL, 2000 (V. Paalma); täiendatud 2016 (T. Mattisen)