Mägi, Paul (dirigent)

Paul Mägi (13. X 1953 Tallinn), dirigent. Eesti Teatriliidu liige (1988–2002). Isa õpetaja ja harrastusmuusik, ema raamatupidaja.

Lõpetas 1972 viiuli- (Endel Lippuse klass) ja trompetierialal (Tõnu Tarumi klass) Tallinna Muusikakeskkooli, 1980 Tallinna Riikliku Konservatooriumi trompetierialal (Tõnu Tarumi klass) ja 1984 Moskva konservatooriumi dirigeerimise erialal (juhendaja Gennadi Roždestvenski), stažeeris 1984–88 NSVL Kultuuriministeeriumi Riikliku Sümfooniaorkestri juures.

Asutanud 1974 kammerorkestri, millest 1978 moodustas Eesti Raadio Kammerorkestri, oli aastani 1984 selle kunstiline juht ja dirigent. Töötanud 1978–84  Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestri dirigendina, moodustas 1980 Eesti Raadio bigbändi ja oli ühtlasi selle kunstiline juht ja dirigent. Töötanud 1984–91 Estonia teatri dirigendina ning 1995–2002 samas muusikalise juhi ja peadirigendina. Olnud 1990–94 Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent. Juhatas Läti RSO kontserte kuulsates kontserdisaalides Euroopas ning osales paljudel rahvusvahelistel festivalidel: Concertgebouw, Fetes Musicales en Touraine, Chichester Festivities, Festival Costa do Estoril jpm. Töötanud aastast 2004 Uppsala Kammerorkestri (Rootsi) kunstilise juhi ja peadirigendina ning aastast 2011 ühtlasi Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina. Juhatanud külalisena Moskva Suures Teatris. 

Olnud mitmel pool dirigeerimisõppejõud, sh 1991–94 Läti Muusikaakadeemia professor, aastast 1994 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, aastast 2004 Stockholmi Kuningliku Muusikakõrgkooli külalisprofessor. Juhatanud meistrikursusi, nt 2005–10 Gävle Sümfooniaorkestri, 2010 DalaSinfonietta ning 2006–09 Norrköpingi Sümfooniaorkestri juures ning 2011–15 koostöös Deutscher Musikrat Dirigentenforumiga Vanemuises. Õpilasi: Erki Pehk, Pauls Putniņš, Normunds Šnē, Normunds Vaicis, Elmo Tiisvald, Tarmo Vaask, Aivo Välja, Olari Elts, Mihhail Gerts, Per Hammarström, Lehari Kaustel, Thomas Kemp, Samuli Örnströmer, Risto Joost, Taavi Kull, Rembrandt Zegers, Daniel Blendulf, Anders Emilsson, Johan Larsson, Emil Björklund, Martin Virin, Can Okan, Kaspars Adamsons, Jaan Ots, Maksim Štšura, Kaspar Mänd, Guntis Kumačevs, Kārlis Kundrāts. Alates 1996 osalenud Itaalias ja Hispaanias rahvusvaheliste ooperilauljate konkursside žüriitöös.

Osales dirigendina filmides „Muusikat ooperist „Alcina”” (Eesti Telefilm, 1986) ja „A. Lemba „Lembitu tütar”” (Eesti Televisioon, 1986). Juhatanud ERSO-t jt Eesti orkestreid, esmaesitanud ja salvestanud eesti heliteoseid (nt Erkki-Sven Tüüri II sümfoonia, Finlandia Records 1994, ja Eduard Tubina „Reigi õpetaja”, Ondine 1992). Esinenud külalisdirigendina välismaal: USA-s, Venemaal, Soomes, Ukrainas, Rootsis, Norras, Taanis, Itaalias, Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Portugalis, Leedus, Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Hispaanias jm.

Tuntud ka džässiviiuldajana, esinenud koos BBC sümfooniaorkestriga (Royal Festival Hall’is) ja Bostoni Sümfooniaorkestriga ning saanud 1978 Thbilisi džässifestivalil Poola ajakirja Jazz Forum eripreemia. Mänginud ka paljudes ansamblites, nagu Hortus Musicus, Varjud, Hõim, Ruja, ning koos Lembit Saarsalu, Tiit Pauluse, Tõnu Naissoo, Rein Rannapi, Arvo Pilliroo, Helmut Aniko jmt džässkoosseisudes. Gastroleerinud Kuubal, Inglismaal, Šotimaal, Iirimaal, Soomes, Saksamaal, Venemaal (Moskvas, Peterburis ka koos oma Big Bandiga), Bulgaarias, USAs, Ukrainas, Ungaris (salvestused Ungari Raadios).

Noorte lavajõudude ülevaatuse laureaat 1986, Eesti Teatriliidu aastapreemia 1986, 1994, 1996,1999, Läti Vabariigi Kultuuripreemia 1994, Eesti Vabariigi Kultuuripreemia 2000, Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001), Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liige (2013), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2000, 2013, muusikateatri aastaauhind 2014.

Muusikajuht

  • Denissovi Pihtimus (1984)
  • Donizetti Lucia di Lammermoor (1984)
  • Händeli Alcina (1985)
  • Mussorgski Boriss Godunov (1985 ja 2001, 2000 Nantes’is)
  • E. Kapi Kalevite kange poega (1986)
  • Offenbachi Hoffmanni lood (1988)
  • Tubina Reigi õpetaja (1988 Estonias ja 2014 Vanemuises, ka CD)
  • Prokofjevi Romeo ja Julia (1989)
  • Rossini Itaallanna Alžiiris (1990 Turus)
  • J. Straussi Nahkhiir (1991 Lahtis ja 1997 Estonias)
  • Verdi Trubaduur (1993 Tamperes ja 2008 Vanemuises)
  • J. Straussi Viini veri (1994)
  • Tambergi Cyrano de Bergerac (1995)
  • Nicolai Windsori lõbusad naised (1995)
  • Puccini Boheem (1996)
  • Mozarti Figaro pulm (1996)
  • Verdi Nabucco (1996)
  • Puccini Suor Angelica ja Gianni Schicchi (1996 Norrland’s Operas Rootsis)
  • Dargomõžski Näkineid (1997 Wexfordi ooperifestivalil Iirimaal ja 1999 Estonias)
  • Verdi Traviata (1997)
  • Tubina Kratt (1999)
  • Kangro Süda (1999)
  • Bizet’ Carmen (festivalidel 1999 Belgias ja 2000 Küprosel, 2015 Vanemuises).
  • R. Straussi Salome (2000)
  • J. Straussi Öö Veneetsias (2000)
  • Verdi Don Carlo (2000)
  • Mussorgski Boriss Godunov (2000 Nantes’i Ooperis, 1999–2000 Moskva Helikon-ooperiga Moskvas, Montpellier’ festivalil, Salzburgi Festspielhausis ja Champs-Élyseés teatris Pariisis)
  • Verdi Macbeth (2001)
  • Verdi Ernani (2002)
  • Lehári Lõbus lesk (2002 Estonias ja 2011 Vanemuises)
  • Eespere lühiooper Gurmaanid (2002)
  • Puccini Boheem (2003 Rootsi Kuninglikus Ooperis)
  • Verdi Rigoletto (2004 Malmö Ooperis ja 2012 Soome Rahvusooperis),
  • Tšaikovski Luikede järv (2009  Rootsi Kuninglikus Ooperis)
  • Massenet’ Werther (2012)
  • Reinvere Puhastus (2012 Soome Rahvusooperis)
  • Massenet’ Thaïs (2012 Soome Rahvusooperis)
  • Tšaikovski Jevgeni Onegin (2013)
  • Aintsi Rehepapp (2013)

Helikandjaid

  • Baltic Violin Concertos (CD, 1997)
  • Nabucco / Giuseppe Verdi (CD, 2000)
  • Klavierkoncertus / Juris Karlsons (CD, 2003)
  • The Sunshine = Auringonvalo / Fridrich Bruk (CD, 2003)
  • Cyrano de Bergerac   : romantic opera in three acts and an epilogue op. 45 (1974) / Eino Tamberg   (2 CD-d, 2004)
  • Kratt : ballett kahes vaatuses / Eduard Tubin (DVD, 2005)
  • Rite of spring [Helisalvestis] = Le sacre du printemps / Igor Stravinsky (CD, 2008)
  • Overture in c minor ; Symphony no. 2 in g minor / Helmer Alexandersson (CD, 2008)
  • Trompetikontserdid  = Trumpet concertos / Eino Tamberg  (CD, 2009)
  • Scheherazade : symfonisk svit op 35 / Nikolaj Rimskij-Korsakov  (CD, 2009)
  • Uppsala Chamber Orchestra (4 CD-d, 2010)
  • Uvertyrer = Overtures / Gioacchino Rossini (CD, 2012)
  • Vanemuise Sümfooniaorkester (CD, 2013)
  • Reigi õpetaja : ooper 6 pildis = The parson of Reigi : opera in 6 scenes / Eduard Tubin (CD, 2014)
  • Sümfoonia nr 2 c-moll  = Symphony no. 2 in C minor / Anton Bruckner (CD, 2015)

Kirjandus

  • U. Loop. Õpipoisi, selli ja meistri tee. – Kultuur ja Elu 1980, 5
  • L. Saarsalu, P. Mägi. Ihu ja hingega : aastalõpuvestluses džässimuusikud. Intervjueerinud M. Kolk. – Sirp ja Vasar, 25. detsember 1981
  • M. Vaitmaa. „Müüdud mõrsja” kevadhooajast. – Teater. Muusika. Kino 1983, 10
  • Vastab Paul Mägi. Intervjueerinud M. Värk. – Sirp ja Vasar, 27. juuni 1986
  • Värskelt puhub lõunast. Intervjueerinud H. Kulo. – Õhtuleht, 21. november 1990
  • Nii me neil minna laseme... Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp, 23. oktoober 1992
  • P. Kuusk. Eesti dirigent Paul Mägi esines koos tipp-pianisti Svjatoslav Richteriga. – Eesti Aeg, 1. september 1993
  • "Kui läheb hästi, peab sellest rõõmu tundma" : vastab Paul Mägi. Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp, 3. september 1993
  • L. Mets. Paul Mägi Tallinna Kammerorkestri ees. – Kultuurileht, 3. veebruar 1995
  • Leping aastani 2000. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Kultuurileht, 23. veebruar 1995
  • Paul Mägi avatud partituur. Intervjueerinud M. Taggo. – Postimees, 14. juuni 1995
  • Paul Mägi: "mind ei kammitse enam miski". Intervjueerinud A. Raa. – Sõnumileht, 9. veebruar 1996
  • Paul Mägi: demokraatiat orkestris olla ei saa. Intervjueerinud A. Koppel. – Postimees : Extra, 21. september 1996
  • J. Allison. Ireland's little Italy. – The Times, 23. oktoober 1997
  • Wexford, 46. korda [ooperifestval Iirimaal]. Intervjueerinud T. Kaugema. – Postimees, 1. november 1997
  • Me tahame parimat : vastab Paul Mägi. Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp, 14. mai 1999
  • A. Remme. „Salome” — must mustal (Richard Straussi ooperist ja selle lavastusest „Estonias”). – Teater. Muusika. Kino 2000, 5
  • Straussi muusika - täpne annus geeniuselt. Intervjueerinud E. Laugaste. – Tartu Postimees, 2. august 2000
  • Estonia "Carmeniga" Küprosel. Intervjueerinud A. Jaanus. – Sirp, 29. september 2000
  • Straussi muusika aitab elada. Intervjueeerinud H. Arusoo. – SL Õhtuleht, 5. oktoober 2000
  • P. Saul. [Paul Mägi dirigenditööst]. – Postimees, 27. jaanuar 2001
  • K. Pappel. Rahvusooper Estonia tõusuteel [P. Saul Rahvusooperi orkestrist ja peadirigendist]. – Lava (Postimehe lisa), 24. aprill 2001
  • T. Õun, A. Remme. Verdi ooper „Ernani” esmakordselt „Estonia” laval. – Teater. Muusika. Kino 2002, 4
  • Paul Mägi: rahvusooperi maine on kahjustatud. Intervjueerinud N. Korv. – Postimees, 23. aprill 2002
  • M. Erss. „Lõbus lesk” Viini moodi eesti kastmes (Monika Wiesleri lavastusest „Estonias”). – Teater. Muusika. Kino 2002, 7
  • I. Remmel. Jõuluootuse algus Berliozi "Kristuse lapsepõlvega". – Postimees, 27. november 2003
  • Who is Who in Estonia. Music. Tallinn, 2004
  • B. Kehrmann. Musikalischer Kassiber [heliplaadist: Eino Tamberg "Cyrano de Bergerac"]. – Opernwelt 2004, 9/10
  • A. Remme. Eesti nooruslik energia Berliinis [Eesti Muusikaakadeemia sümfooniaorkestri kontserdist]. – Sirp, 19. august 2005
  • Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
  • T. Velmet. Estonia teatri sümfooniaorkester kontserdilaval. – Teater. Muusika. Kino 2007, 2
  • S. Normet. Ühest rahuldust pakkunud sümfooniakontserdist [B. Lorentzeni "Topeltkontsert", A. Bruckneri IV sümfoonia "Romantiline"]. – Sirp, 14. märts 2008
  • T. Velmet. Jõulurahu saabus "Jõuluoratooriumiga" [C. Saint-Saëns]. – Sirp, 5. detsember 2008
  • I. Garšnek. Ere pilt Suure Kunstniku loomenatuurist [Eino Tamberg 80]. – Sirp, 4. juuni 2010
  • K. Eskola. Sibelius [Uppsala Kammerorkestri heliplaat]. – Rondo Classic, 2011, 1
  • Uus peadirigent alustab Verdi ja Lehári helides. Intervjueerinud R. Hanson. – Tartu Postimees, 31. august 2011
  • V. Joamets. Verdi kui emakeel [G. Verdi "Reekviem" Vanemuises]. – Sirp, 16. september 2011
  • K. Pappel, A. Saro. Jüri Reinvere ooper "Puhastus" kultuuri-, teatri- ja muusikateaduslikus perspektiivis. – Res musica. 5. Tallinn, 2013
  • Tema con variazioni. Intervjueerinud T. Tosso. – Muusika 2013, 4
  • Bertman viib Vanemuise Stanislavski aega. Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp, 5. aprill 2013
  • T. Levald. Põhjalainetus ja pealisvirvendus [P. Tšaikovski "Jevgeni Onegin" Vanemuises]. – Sirp, 10. mai 2013
  • Peadirigent vaatab oma töös pigem ette kui taha. Intervjueerinud R. Hanson. – Tartu Postimees, 31. juuli 2013
  • A. Põldmäe. "Elias" avas kontserdihooaja Tartus [F. Mendelssohn-Bartholdy oratooriumi ettekandest Vanemuises]. – Sirp, 27. september 2013
  • T. Mattisen. Helikunsti sihtkapital tõstis esile muusikateatri saavutusi. – Sirp, 17. jaanuar 2014
  • M. Jaanson. Vaiksed väärtused [Vanemuise sümfooniaorkestri kontsedist]. – Sirp, 3. oktoober 2014
  • Paul Mägi: eksimused tuleb ületada mängeldes ja naeratades. Intervjueerinud R. Hanson. – Tartu Postimees, 18. september 2015
  • L. Kolle. Ta lendab siiski [Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester festivalil "Young Euro Classic 2016" Berliinis]. – Sirp, 9. september 2016
  • Чтобы театр посещала публика. Интервьюировал М. Нестьева. – Музыкальная академия, 1999, 2
  • Дирижер - лицо оркестра. Интервьюировал И. Змейкина. – Эстония, 24 ноября 2001

Välislinke

ETBL, 2000 (M. Topman); täiendatud 2015 (V. Joamets)