Euroopa
Euroopa, maailmajagu, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa; koos sisemeredega 10,5 miljonit km2, 683 miljonit elanikku (2006). Piir valdavalt mereline, idapiir kokkuleppeline: Uurali idanõlv, Žemi või Uurali jõgi, Kaspia põhjarannik, Kuma-Manõtši nõgu. Rannajoon liigestunud: Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaar; Aasovi, Must, Marmara ja Vahemeri, Biskaia laht, Põhjameri, Norra meri ja Jäämere osad; palju saari: Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed, Island, Briti saared, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta ja Egeuse mere saared. 2/3 pindalast Uuralist La Manche’ini ulatuv tasandik, sellest põhja pool Skandinaavia mäestik, lõuna pool Püreneed, Alpid (Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc, 4807 m), Apenniinid, Karpaadid ja Dinaari mäestik ning keskmäestikud. Vulkaanilisim ala Island. Vanimad geoloogilised struktuurid paljanduvad Ida-Euroopa platvormi Fennoskandia ja Ukraina kilbil. Rohkesti raua- ja vasemaaki, boksiiti, elavhõbedat, pruun- ja kivisütt, kivi- ja kaalisoola ning peamiselt Põhjamere all naftat ja maagaasi. Suuremas osas parasvöötmekliima (läänes mereline, idas mandriline); põhjaosas tundra, lõunas lähistroopiline vahemereline loodus. Kliimat pehmendab oluliselt soe Põhja-Atlandi hoovus. Sademete hulk väheneb läänest itta. Jõestik tihe, suurimad jõed Volga, Doonau, Dnepr, Don, Petšora, Rein, Elbe, Wisła, Seine ja Rhône. Järvi rohkem Euroopa põhjaosas – Laadoga, Äänisjärv, Vänern, Vättern, Saimaa, Peipsi –, ka Saksamaa ja Poola põhjaosas ning Alpides. Loodusvööndid põhjast lõunasse: tundra, lai metsaala, metsastepi- ja stepivöönd, poolkõrb (Kaspia ümbruses) ja vahemereline taimkate. Loodust on oluliselt mõjutanud kestev ja tihe inimasustus, eriti Vahemere mail. Europiidse põhirassi asuala. umbes 97% rahvastikust kõneleb indoeuroopa keeli (romaani, germaani, slaavi, keldi, balti, albaania ja kreeka rühm); teised keelkonnad: uurali (samojeedi, ugri, permi, läänemeresoome jmt rühm), altai (kalmõki ja turgi haru) ja afroaasia (malta keel). Lõuna-Euroopa on valdavalt katoliiklik, Põhja-Euroopa luterlik, Ida-Euroopa, Bulgaaria, Rumeenia ja Kreeka ortodokssed. Kõige tihedamalt on asustatud Inglismaalt läbi Põhja-Prantsusmaa, Hollandi, Belgia, Saksamaa ja Lõuna-Poola Moskvani ulatuv tööstusvööde. Pärast II maailmasõda arenes Euroopa majandus ja poliitika kahe vastandliku leerina: NSV Liidu juhitud idablokk ehk sotsialismileer ja Lääne-Euroopa kapitalistlikud maad. Viimased moodustavad maailma arenenuima tööstuse, intensiivseima põllumajanduse ja parimini korraldatud sotsiaalhooldusega piirkonna.
VE, 2006