Gezelius, Johan

Johannes Gezelius [-tse:-, rootsi jese:-] (Johann(es) Gezel, Johan Georg Gezelius; Johan(nes) Georgii Gezelius, 3. II 1615 Västmanland – 20. I 1690 Turu), rootsi päritolu haridustegelane ja filoloog, teoloogiadoktor (1661); taluniku poeg. Õppis Uppsala ülikoolis ja Academia Gustavianas, mille lõpetas 1638 filosoofiamagistri kraadiga. Oli 1641–49 sealsamas kreeka ja heebrea keele professor ning 1643–49 teoloogia erakorraline professor (lahkus ülikoolist lahkarvamuste tõttu kolleegidega), 1645(1646) – 1949 ka Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor ja aastast 1646 koguduseta õpetaja. Tegutses 1649–60 kuninganna Kristiina kutsel Stockholmis Rootsi kirikuelu korraldamisel. 1660–64 Academia Gustaviana prokantsler ja Liivimaa kindralsuperintendent, kellena korraldas rahvaharidust ja juurutas Jan Ámos Komenský õpetuspõhimõtteid, aastast 1660 Liivimaa ülemkonsistooriumi esimees. Nimetati 1664 Turu piiskopiks ja Åbo (Turu) Akademi prokantsleriks. Parandas tunduvalt (Turu) Åbo Akademi ainelist olukorda ja õppetaset ning asutas rahvakoole, kuid tema piiskopiks oleku ajal toimus Turus palju nõiaprotsesse. Koostas keeleõpikuid ja sõnastikke, avaldas üle 150 kirjutise. J. Gezeliuse 1647. aastal Tartus välja antud kreeka keele õpikut „Grammatica Graeca” (kokku 8 tiraaži) kasutati kreeka keele õpetamisel veel 19. sajandil, tema kooliraamatu „Yxi paras lasten tawara” (1666) I osa „ABC kirja” on Bengt Gottfried Forseliuse aabitsa eeskujusid.

Töid

• Grammatica Graeca (1647)
• Janua linguarum reserata aurea (1648)

Kirjandus

• J. F. von Recke, K. E. Napiersky. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Jelgava, 1829, lk 34–48
• Tartu Usuteaduskond Rootsi ajal. – Usuteadusline ajakiri, 1932. Lisavihk nr 3, lk. 61–64
• K. Inno. Tartu University in Estonia during the Swedish rule (1632–1710). Stockholm, 1972
• Tartu Ülikooli ajalugu. 1. köide. Tallinn, 1982, lk 62, 200, 201, 203, 268, 279
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000