Põldroos, Priit
Priit Põldroos (ka Fritz, õieti Johannes Friedrich; 11. I 1902 Tabara küla, Riisipere vald – 28. VII 1968 Tallinn), lavastaja, näitleja ning teatrijuht, ‑pedagoog, ‑kriitik ja ‑ajaloolane. Eesti NSV Teatriühingu asutajaliige (1945). Vanemad talurentnikud. Oli aastast 1927 abielus Benita Põldroosiga. Poeg Enn Põldroos.
Lõpetas 1918 Piirsalu ministeeriumikooli, õppis 1919–20 Tallinna Õpetajate Seminaris, osales 1921 Draamastuudio Ühingu asutamises, lõpetas 1924 Draamastuudio teatrikooli. Oli 1924–28 Draamastuudio Teatri lavastaja ja näitleja, 1925 Tallinna Töölisteatri Ühingu asutajaid ning 1926–40 Tallinna Töölisteatri juht, lavastas 1933–37 ka Estonias ja õpetas 1938–41 Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikoolis. Määrati 1940 Ühendatud Draama‑ ja Töölisteatri komissariks (aprillist 1941 oli taas Töölisteatri peanäitejuht). Evakueerus 1941 NSV Liidu tagalasse, organiseeris Tatarimaal lühiajaliselt tegutsenud eesti kunstiansambli, oli 1942–44 Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite näitejuht ja direktor. Oli 1944–49 Draamateatri kunstiline juht ja direktor, 1946–50 ühtlasi Eesti Riikliku Teatriinstituudi direktor ja õppejõud (aastast 1947 professor), pärast selle sulgemist 1950–51 Tallinnna Riikliku Konservatooriumi lavakunstiosakonna juhataja ja 1951–53 Teatri- ja Muusikamuuseumi direktor. Mänginud filmis („Öösel”, 1931, Eesti Film Produktion).
Teatriesseistikat hakkas kirjutama õpinguaastail almanahhis Studist, 1923–26 tegi kaastööd ajalehtedele Vaba Maa ja Päevaleht ning 1930. aastail ajakirjale Teater, 1950. aastail avaldas teatriloolisi artikleid almanahhis Eesti Nõukogude Teater ning kriitikat ja vesteid Sirbis ja Vasaras (pseudonüüm Teatraal), nende avaldamine keelati 1959 ajalehe Pravda sekkumise tõttu. Ilmunud on tema mälestusteraamat „Teel enda ellu” (1985) ning artiklite ja vestluste kogumik „Oma teatrit otsimas” (1998). 1946–50 oli NSV Liidu Ülemnõukogu saadik ja 1949–50 Eesti NSV Teatriühingu juhatuse esimees.
Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1942). Nõukogude Eesti preemia 1947 ja 1948.
Aastast 1984 antakse teatrimõtte arendamise, teatriteaduslike publikatsioonide ja lavapedagoogiliste teenete eest temanimelist preemiat.
Lavastusi
- Hasencleveri Gobseck (1925 ja 1929)
- Kaiseri Gaas II (1925)
- Rolland’i Mäng surmast ja armastusest (1927 Draamastuudio Teatris)
- Mirbeau’ Streigi draama (1928 Töölisteatris)
- Upītsi 1905 (1930)
- Hašeki ja Põldroosi Vahva sõdur Švejk (1930)
- Katajevi Nelinurk sõõris (1930)
- Ast‑Rumori Valge naine (1931)
- Wolffi Tsüankaali (1931)
- Kleisti Lõhutud kruus (1932)
- Visnapuu ja Pätsi Meie küla poisid (1932)
- Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit (1932)
- Pagnoli Kuulsusega kaubitsejad (1933), Kauged rannad (1933 Estonias), Fanny (1934 Estonias) ja Tseesar (1937 Estonias)
- Gorki Tormi eel (Jegor Bulõtšov ja teised) (1933)
- Pakkala Parvepoisid (1934)
- Holbergi Mäeküla Jeppe (1934)
- Mirbeau’ Äri on äri (1934 Estonias)
- Tradewelli Mašinaal (1935)
- Shakespeare’i Mida soovite (1935 Estonias)
- Vilde ja Särevi Mahtra sõda (1936, mängis Parunit)
- M. Raua Kirves ja kuu (1936, mängis Vidrikut)
- Shakespeare’i Palju kära ei millestki (1936 Estonias)
- Gogoli Revident (1936 Estonias)
- Mälgu Häda õnnega (1937)
- Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper (1937)
- Adsoni Karu läheb mee lõksu (1937)
- Pogodini Aristokraadid (1937)
- Shakespeare’i Veneetsia kaupmees (1937 Estonias)
- Tammlaane Raudne kodu (1938)
- Ostrovski Mets (1938, mängis Neštšastlivtsevit)
- Blaumanise Rätsepad Sillamatsil (1938)
- Dostojevski ja Baty Kuritöö ja karistus (1939, mängis Raskolnikovi)
- Langeri Nr. 72 (1939)
- Kunderi Kroonu onu (1939)
- Ibseni Ehitaja Solness (1940, mängis Solnessi)
- Goldoni Kahe isanda teener (1941)
- Arbuzovi Tanja (1941)
- Leonovi Vallutusretk (1945)
- Sheridani Seltsidaam (1945)
- Tammsaare ja Panso Põrgupõhja uus Vanapagan (1945 ja 1953 Draamateatris)
- Kroni Sügavuurimine (1947)
- Simonovi ja Vineri Päevad ja ööd (1947)
- Pogodini Kremli kellad (1947) ja Inimene relvaga (1949, mängis mõlemas Leninit)
- Shakespeare’i Nagu teile meeldib (1952)
Osi
- Bubnov (Gorki Põhjas, 1931, ka tõlge)
- Mathias Rästik (Mälgu Neitsid lampidega, 1933)
- Tõnu Prillup (Vilde ja Särevi Mäeküla piimamees, 1934)
- Kotinõel (Vaiguri Kraavihallid, 1935)
Kirjandus
- R. K.‑P. [R. Kangro-Pool] „Kosjasõit“ T. Töölisteatris. – Päevaleht, 3. veebruar 1932
- Leo. [L. Soonberg]. H. Visnapuu „Meie küla poisid“ „Töölisteatris“. – Uudisleht, 21. september 1932
- O. Kurmiste. Uus esietendus „Estoonias“. [„Tänav“]. – Rahva Sõna, 29. november 1933
- M. Laarman. Demagoogilisest Põldroosist. – Päevaleht : Kunst ja Kirjandus, 29. jaanuar 1934
- ArA. [A. Adson]. „Parvepoisid“ Töölisteatris. – Vaba Maa, 30. jaanuar 1934
- Töölisteaatri kümme aastat. 1926–1936. Tallinn, 1936
- O. Kurmiste. Töölisteatri kümme aastat. – Teater 1936, 1
- L. Soonberg. „Revident“ „Estonias“. – Uus Eesti, 3. veebruar 1936
- N. Andresen. Armas Fritz! – Teater 1936, 3
- J. Tõnopa. Põldroosil on juubel!? – Teater 1936, 3
- L. Soonberg. Priit Põldroosi 10-aastane lavategevus. – Uus Eesti, 4. märts 1936
- P. Põldroos. Meie teatripoliitika. – Teater 1936, 8
- A. Adson. Vilet ja loorbereid. Tartu, Tallinn, 1938
- F. Ege. Võrdlusjooni soome ja eesti „Kolmekrossi ooperist“. – Teater 1938, 8
- N. Andresen. Priit Põldroos. – Töölisteater 1939, 4
- Osnap [V. Panso]. Priit Põldroos. Habemeta Sokrates „Töölisteatrist“. – Esmaspäev, 11. november 1939
- H. Paukson. Dostojevski Tallinna „Töölisteatris“. – Postimees, 19. november 1939
- W. Mettus. Priit Põldroos juubeldab. – Päevaleht, 6. veebruar 1940
- Elav vaim on teatri tala. Ettevaatust kassatükkidega! Juubelijuttu Priit Põldroosiga. – Rahvaleht, 7. veebruar 1940
- Draamateater suurendab tegevust. – Päevaleht, 17. mai 1940
- S. Levin. Priit Põldroos. – Sirp ja Vasar, 2. august 1947
- Irisemine varjunime all. – Sirp ja Vasar, 11. detsember 1959
- P. Põldroos. Ma olin Draamateatris. – Eesti Nõukogude Teater. Almanahh VI. Tallinn, 1963
- [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 2. august 1968
- K. Kask. Esimene hooaeg. 1940/41. Tallinn, 1970
- M. Valter. Vaeslapse käsikivi. – Noorte Hääl, 16. jaanuar 1972
- V. Panso. Portreed minus ja minu ümber. Tallinn, 1975; Tallinn, 2007
- A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1979
- L. Kalmet. Pool sajandit teatriteed. Tallinn, 1982
- L. Kirepe. Uues kultuurikoldes. – Teatrielu 1982
- L. Vellerand. Lisl Lindau. Tallinn, 1982
- P. Põldroos. Teater peab olema ülikooliks. – Teater. Muusika. Kino 1983, 3
- K. Kask. Aeg ja teatriaeg [2]. – Sirp ja Vasar, 15. märts 1985
- P. Põldroos. Kirjad tundmatule. [P. Põldroosi avaldamata kirju]. – Teater. Muusika. Kino 1987, 6
- Vastab Karin Kask. Intervjueerinud M. Visnap. – Teater. Muusika. Kino 1988, 4
- M. Valter. Keda armastas Tallinna publik? [Andmeid eestiaegse teatri ja publiku vahekordadest]. – Teater. Muusika. Kino 1991, 7
- Vastab Heli Viisimaa. Intervjueerinud G. Kaskla. – Teater. Muusika. Kino 1994, 7
- A. Kivirähk. Enne kui õpiti ujuma. 1950. aastate algus Tallinna Draamateatris. – Teater. Muusika. Kino 1994, 8/9
- E. Treier. Priit Põldroosi lahkumine. – Teater. Muusika. Kino 1994, 8/9
- Noore Järveti näitejuhid. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1994, 8/9
- Õ. Elango. Teatripoliitikast Eesti NSV Kunstide Valitsuse päevil (1944–1953). – Teater. Muusika. Kino 1994, 8/9
- P. Pinna. Minu eluteater ja teatrielu 1884–1944. Tallinn, 1995; Tallinn, 2010
- Vastab Inna Taarna. Intervjueerinud G. Kordemets. – Teater. Muusika. Kino 1996, 2
- Estonia esimene sajand. Koostanud V. Paalma. Tallinn, 2007
- Voldemar Panso päevaraamat. I–II. Tallinn, 2007, 2008
- Брюзжание под псевдонимом. – Правда, 6 декабря 1959
Arhiivimaterjale
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T125
Välislink
- Priit Põldroos Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
ETBL, 2000 (M. Valter); täiendatud 2017