Jaansoo, Erich

Erich Jaansoo (28. XI 1920 Kastna küla, Lelle vald – 16. XI 2016 Haapsalu), näitleja ja harrastusteatri näitejuht. Eesti Teatriliidu liige (1953). Isa klaasisulataja.

Lõpetas 1934 Eidapere algkooli ja 1953 GITIS-e eesti stuudio. Võeti Tartu Töölisteatri õpperühma liikmeks, alustas teatritööd 1940 Vanemuises koorilauljana, töötas 1944–50 Vanemuises, 1953–65 Draamateatris ja 1966–74 Noorsooteatris näitlejana (viimases ka peaadministraatorina). Hiljem oli Haapsalu kultuurimaja direktor ja 1978–91 Randlase peanäitejuht (lavastas seal ka hiljem), õpetas Randlase õppestuudios ja Haapsalu Muusikakooli teatriklassis. Mänginud kuuldemängudes, filmis („Tagahoovis”, 1957, Tallinnfilm) ja telelavastustes („Maa ja rahvas”, 1958; „Kõrvaline isik”, 1972).

Haapsalu vapimärk (2000), Haapsalu linna aukodanik (2011). Valgetähe V klassi teenetemärk (2006).

Osi

Suzanne – Ita Ever, Figaro – Erich Jaansoo. Beaumarchais’ „Pöörane päev ehk Figaro pulm” (Draamateater, 1953)

  • Boni (Kálmáni Silva, 1942)
  • Ottokar (Straussi Mustlasparun, 1942)
  • Kristo ja Mikko Vilkastus (Kivi Nõmmekingsepad, 1943 ja 1960)
  • Ants (Tõlla Hans) (Koidula Kosjakased, 1945)
  • Lucentio (Shakespeare’i Tõrksa taltsutus, 1945)
  • Christian (Rostand’i Cyrano de Bergerac, 1946)
  • Benvolio (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1946)
  • Karl (Jakobsoni Elu tsitadellis, 1946)
  • Demetrius (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1946)
  • August ja Toomas (Jakobsoni Võitlus rindejooneta, 1947 ja 1953)
  • Abraham Slender (Shakespeare’i Windsori lõbusad naised, 1948, ka lavastaja assistent)
  • Vassili Žadov (Ostrovski Tulus amet, 1949)
  • Filipetto (Goldoni Põikpead, 1949)
  • Jegor Petrovitš Tšerkun (Gorki Barbarid, 1953)
  • Luri (Kaverini Kaks kaptenit, 1953)
  • Figaro (Beaumarchais’ Pöörane päev ehk Figaro pulm, 1953)
  • Imelik (Lutsu ja Luige Kevade, 1954)
  • Eros ja Dolabella (Shakespeare’i Antonius ja Kleopatra, 1955)
  • Peeter Pärn (Kitzbergi Kauka jumal, 1956)
  • Simeoni (Kivi ja Panso Seitse venda, 1956)
  • Valentin Aus (Smuuli Atlandi ookean, 1956)
  • Athos (Dumas’ Kolm musketäri, 1957)
  • Rodolpho (Milleri Vaade sillalt, 1958)
  • Ott (Tammsaare ja Särevi Vargamäe vanad ja noored, 1959)
  • Arno Tali (Lutsu ja Särevi Suvi, 1960, ja Tootsi pulm, 1961)
  • Peeter (Blažeki Kolmas soov, 1961)
  • Paralepp ja Soobik (Tammsaare ja Särevi Pankrot, 1964)
  • Schneider (Smuuli Kihnu Jõnn, 1964)
  • Kuznetškin (Sotniku Lihtsalt hirmus, 1966)
  • advokaat Mussatov (Voltšeki Kohtukroonika, 1967)
  • Isa (Lindgreni, Mikiveri ja Oidi Väikevend ja Karlsson katuselt, 1967)
  • vana Ekdal (Ibseni Metspart, 1969)
  • vürst Escalus (Shakespeare’i Romeo ja Julia, 1969)
  • Vanahärra (Opoiu Mina pole Eiffeli torn, 1970)
  • Sacco (Schilleri Fiesco vandenõu Genuas, 1971)
  • Oxfordi piiskop (Anouilh’ Becket ehk Jumala au, 1972)

Lavastusi

  • Rähni Mõrumandlikokteil (1979)
  • Rozovi Metsise pesa (1982)
  • Kaugveri Atlantis (1984)
  • Lindgreni Väikevend ja Karlsson katuselt (1984)
  • Lutsu Tagahoovis (1986 ja 2005)
  • Patricku Kummaline missis Savage (1990 ja 1998)
  • Liivese Maskeraad Ungrus (1996)
  • Raudsepa Põrunud aru õnnistus (1997)
  • Pakkala Parvepoisid (2000)
  • Liivese Mu neli naljakat tütart (2001) ja Need kauged ajad (2002)
  • Sheridani Keelepeksukool (2008)

Helikandjaid

  • Eesti väljapaistvaid sõnakunstnikke III (LP, 1974)

Kirjandus

  • Kalkuni Karla. [K. Kalkun]. Erich Jaansoole. – Sirp ja Vasar, 4. detsember 1970
  • A. Kaus. Erich Jaansoo 60. – Töörahva Lipp, 29. november 1980
  • E. Jaansoo. 50 aastat teatris. Intervjueerinud E. Pajula. – Läänlane, 1. detsember 1990
  • T. Kallas. Hulk inimesi laval ja veel rohkem selle taga. – Sõnumileht, 6. detsember 1995
  • L. Ilves. Jaansoo kinkis juubeliks uuslavastuse: [Parvepoisid]. – Lääne Elu, 5. detsember 2000
  • A. Paljasmaa. Neli tütart armuvalus, Jaansoost rääkimata: [Mu neli naljakat tütart]. – Lääne Elu, 2. juuni 2001
  • Ü. Sain. Näitleja elutöö. – Videvik, 11. aprill 2002
  • E. Jaansoo. Naer ja pisarad annavad elujõu. Intervjueerinud A. Paljasmaa. – Lääne Elu, 26. november 2005
  • L. Ilves. Jaansoo kinkis endale sünnipäevaks esietenduse: [Tagahoovis]. – Lääne Elu, 29. november 2005
  • M. Mikomägi. Tugev mängimise tahe lapsest saadik. – Nädaline, 4. november 2006
  • L. Ilves. Lavastaja Erich Jaansoo oskab isegi nurjatuse tagant südameheadust otsida: [Keelepeksukool]. – Lääne Elu, 19. aprill 2008
  • GITIS : Eesti stuudio Moskvas 1948–1953. Koostajad I. Lepik, A. Tuuling. Tallinn, 2011
  • K. Reiljan. Vanameister Erich Jaansoo peab täna juubelit. – Lääne Elu, 28. november 2015

Välislink

Mercutio – Eduard Põltsamaa, Romeo – Udo Väljaots, Benvolio – Erich Jaansoo. Prokofjevi „Romeo ja Julia” (Vanemuine, 1946)

Filipetto – Erich Jaansoo, Marina – Elsa Ratassepp. Goldoni „Põikpead” (Vanemuine, 1949)

Luri – Erich Jaansoo, Sanja – Kaljo Kiisk, Petrov – Ben Drui. Kaverini „Kaks kaptenit” (Draamateater, 1953)

Porthos – Aksel Orav, Aramis – Ervin Abel, d’Artagnan – Rein Aren, Athos – Erich Jaansoo. Dumas’ „Kolm musketäri” (Draamateater, 1957)

Peeter – Erich Jaansoo, Veera – Eva Tihane. Blažeki „Kolmas soov” (Draamateater, 1961)

Zagurdajeva – Karin Karm, advokaat Mussatov – Erich Jaansoo, Šapiro – Eduard Ralja. Voltšeki „Kohtukroonika” (Noorsooteater, 1967)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2016 (T. Truuvert); täiendatud 2017