Johanson, Jaak

Jaak Johanson (15. XII 1959 Tartu – 14. II 2021 Tallinn), näitleja ja muusik. Eesti Teatriliidu liige (1982–92). Paul Rummo tütrepoeg. Isa melioraator, ema bioloog, ajakirjanik ja raamatutoimetaja Mall Johanson. Ants Johansoni, Mart Johansoni ja Kärt Johansoni vend.

Lõpetas 1978 Tallinna 7. Keskkooli ja 1982 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Oli 1982–87 Noorsooteatri ja 1987–92 Pirgu Arenduskeskuse näitetrupi näitleja, hiljem Tallinna Vanalinna Muusikamaja õpetaja ja programmijuht. Tegeles pärimusmuusika (1976–81, Leegajus) ja džässiga (1980–87, Barbershop-kvartett, Eesti Keeled, sooloprojektid), laulis ansamblis Johansonid (ka Johanson ja Vennad, ilmunud helikandjad), esines paljudes riikides.

Valgetähe IV klassi teenetemärk (2010).

Osi

Doktor Caius – Jaak Johanson. Shakespeare’i „Windsori lõbusad naised” (Noorsooteater, 1984)

  • Poiss, kes tahtis üht-teist korda saata ja kohe kaduda (Karusoo Meie elulood, 1982, diplomilavastus Noorsooteatris)
  • Poiss, kes laulab (Karusoo Kui ruumid on täis…, 1982, diplomilavastus Noorsooteatris, ka helikujundus)
  • Lesta (Lutsu, Komissarovi ja Orro Kevade, 1984)
  • doktor Caius (Shakespeare’i Windsori lõbusad naised, 1984 Noorsooteater Pirita kloostris)
  • Korpusekaaslane-pillimees (Saare Valge tee kutse, 1985)
  • Clitandre (Molière’i Misantroop, 1986)
  • osaline (Karusoo Aruanne, 1987 Pirgus)
  • Schnake (Moseri Aastapidu, 1990)
  • Toomas (Karusoo Theodor Maripuu kirjad, 1990)
  • laulja (Tormise Eesti ballaadid, 2004, ja Eesti meeste laulud, 2008, mõlemad Von Krahli Teatris)
  • Antonio ja Võõrastemajapidaja (Shakespeare’i Kaks veroonlast, 2007, Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli diplomilavastus Theatrumis)
  • Tuuletallaja (Saukase Tuult tiibadesse, 2009, R.A.A.A.M.)
  • osaline (Sepa Tantsumasin, 2009 Eesti Pärimusmuusika Keskuses)
  • Antonio (Shakespeare’i Palju kära eimillestki, 2013, Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli diplomilavastus Theatrumis)

Helikandjaid

  • Põhja vahemäng (CD ja helikassett, 1993)
  • Päevakera (CD, 2000)
  • Külm (CD, 2012)

Kirjandus

  • P. Tooma. Johansonid. – Eesti Ekspress, 12. jaanuar 1990
  • M.-L. Arujärv. Kaks printsi. – Noorus 1992, 8/9
  • M. Petder. Vennad Johansonid ei hooli rahast. – Favoriit 1993, 10
  • Jaak Johanson hindab ajatuid laule. Intervjueerinud K. Nielsen. – Pärnu Postimees, 19. veebruar 1999
  • A. Johanson. Jaak Johanson 40. – Postimees, 15. detsember 1999
  • J. Johanson. Linnu autoriõigus. Intervjueerinud B. Vaher. – Muusika 2002, 4 (juuli)
  • Jaak Johanson: teeseldud lõbusust ja jõhkrat irooniat on meietagi palju. Intervjueerinud T. Linnard. – Põhjarannik, 11. detsember 2007
  • Jaak Johanson 50: antennid on endiselt püsti! Intervjueerinud V. Valme. – Postimees, 15. detsember 2009
  • 6+1 küsimust: Jaak Johanson. Intervjueerinud K. Moor. – Kitarr 2012, 3 (suvi)

Välislinke

Vipper – Paul Laasik, Köster – Enn Kraam, Jaan Imelik – Jüri Aarma, Kuslap – Lauri Nebel, Lesta – Jaak Johanson. Lutsu, Komissarovi ja Orro „Kevade” (Noorsooteater, 1984)

Korpusekaaslased-pillimehed – Jaak Johanson, Lauri Nebel. Saare „Valge tee kutse” (Noorsooteater, 1985)

Clitandre – Jaak Johanson. Molière’i „Misantroop” (Noorsooteater, 1986)

ETBL, 2000 (G. Kaskla); täiendatud 2021 (T. Truuvert)