Jänes, Pille

Pille Jänes (6. VII 1965 Tallinn), lavastuskunstnik. Eesti Teatriliidu ja Lavastuskunstnike Liidu (1993) ning Eesti Kunstnike Liidu liige (1994). Isa Peep Jänes, ema insener. Sulev Tepparti elukaaslane.

Lõpetas 1983 Tallinna 21. Keskkooli ja 1990 maali-teatridekoratsiooni erialal Tallinna Kunstiülikooli (juhendaja Aime Unt), sai 2007 Tartu Ülikoolis semiootika ja kulturoloogia erialal magistrikraadi. Töötanud 1990–93 ja aastast 2003 vabakunstnikuna, olnud 1993–2003 Draamateatri peakunstnik. Kujundanud filme („Ristumine peateega”, 1999, Acuba Film; „Maastik mitme kuuga”, 2014, Allfilm).

Kunstnikuauhind 1994, 1999, 2004 ja 2015.

Lavakujundusi

  • Tuglase ja Undi Helene, Marion ja Felix (1990 Noorsooteatris)
  • Vilde Tabamata ime (1992 Draamateatris)
  • Kitzbergi ja Undi Tuleingel (1993)
  • Kõivu Filosoofipäev (1994)
  • Pinteri Petmine (1994)
  • Kõivu Peiarite õhtunäitus (1997)
  • Hoffmanni ja Kõivu Kuradieliksiir (1998)
  • Silveri Lendsaurused (1998 Ugalas)
  • Lindgreni ja Pedajase Mao tee kalju peal (1998)
  • Kõivu Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta (1999)
  • Frieli Aristokraadid (2000)
  • Shakespeare’i Kuningas Lear (2001)
  • Kivirähki Eesti matus (2002)
  • Pelevini ja Kolditsa Tšapajev ja Pustota (2003 Tallinna Linnateatris)
  • Kõivu Finis nihili (2004 Draamateatris)
  • Kivirähki Adolf Rühka lühikene elu (2005) ja Voldemar (2007, mõlemad Draamateatris)
  • Tammsaare ja Lennuki Wargamäe wabariik (2008 Tallinna Linnateatris)
  • Claudeli Maarja kuulutamine (2008 Theatrumis, kostüümid, 2012 Varssavis Teatr Polskis)
  • Kivirähki Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia… (2010 Draamateatris)
  • Steineri Kaks pead (2011 Nargenfestivalil)
  • Kivirähki Kevadine Luts (2012 Draamateatris)
  • Stoppardi Utoopia rannik. II osa. Laevahukk (2013 Draamateatris, koostöös Tallinna Linnateatriga)
  • Hodge’i Kollaborandid (2013 Draamateatris)
  • Ibseni Brand (2014 VAT Teatris)
  • Gogoli Surnud hinged (2014 Tallinna Linnateatris)
  • Kõivu Keskmängustrateegia (2014 Draamateatris)
  • Dostojevski ja Toompere Vennad Karamazovid (2015 Draamateatris)

Kirjandus

  • P. Jänes, T. Peil. Teise klassi esikäed. Intervjueerinud M. Mägi. – Õhtuleht, 27. aprill 1995
  • M. Läänesaar. Mälus ja piltidel. – Teatrielu 1998
  • A. Laasik. Väärt kulisside väärikas autor. – Eesti Päevaleht, 6. juuli 2000
  • Lavatagune staar / Pille Jänes. Intervjueerinud A. Viira. – Postimees : Arter, 7. aprill 2001
  • P. Pedajas. Riskialdis rõõmuvedru. – Postimees : Arter, 7. aprill 2001
  • P. Jänes. Stsenograafia hägusatel piiridel. Intervjueerinud M. Kolk. – Teater. Muusika. Kino 2004, 10
  • Pille Jänes. – Kunstniku raamat : juturaamat. Koostanud M.-L. Küla jt. Tallinn, 2005
  • P. Jänes. Lavastuskunstniku portree, probleem ja portmonee. – Sirp, 9. detsember 2005
  • Teatrikunstnik Pille Jänes naudib pühendumist. Intervjueerinud A. Aaremäe. – Postimees, 6. juuli 2006
  • P. Jänes. Kuidas on teadus mõjutanud minu elu. – Horisont 2013, 3

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T614

Välislinke

Kõivu „Peiarite õhtunäitus”. Eesti Draamateater, 1997.

Lindgreni ja Pedajase „Mao tee kalju peal”. Draamateater, 1998.

Pelevini ja Kolditsa „Tšapajev ja Pustota”. Petka – Alo Kõrve, Maria – Rain Simmul, Serdjuk – Argo Aadli. Tallinna Linnateater, 2003.

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2016 (T. Truuvert)