Kärdla

Kärdla üldandmed
Elanike arv (2010)  3634
Pindala 4,5 km2
Linna õigused  1938
Vallavanem Georg Linkov
Maakond  Hiiu maakond

Kärdla, vallasisene linn Hiiumaa kirderannikul, Hiiu maakonna ja Hiiu valla halduskeskus.

Asub madalaveelise Tareste ehk Kärdla lahe ääres rannikumadalikul. Kärdla idaosa ulatub aluspõhjalisele Põllumäe kõrgendikule, mis on osa Kärdla meteoriidikraatri ringvallist. Linna läbivad Nuutri jõe alamjooks ning Kammioja ja Liivaoja, loodeosas leidub survelist põhjavett.

Kärdlas on konstaablijaoskond, Hiiumaa päästeosakond ja komando.

Hiiumaa muuseum

Rahvastik

Kärdla elanike arv
1881 1516
1884 1588
1889 2055
1897 1721
1913 1825
1922 1580
1934 1454
1939 1524
1941 1698
1959 2688
1970 2969
1976 3326
1989 4139
2000 3773
2003 3767
2010 3634

Pärast Eesti taasiseseisvumist (1991) viidi Hiiumaalt ära Vene piirivalveüksused, mille tõttu Kärdla elanike arv vähenes.

Kärdla elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv  Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 4139 1030 25 2772 67 337 8
2000 3773 823 22 2393 63 557 15
2010 3634 495 14 2549 70 590 16

Ettevõtlus ja transport

Kärdla töötajate jaotus tegevusalati (rahvaloenduse andmetel)
  1989 2000 2011
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 220 52  
Kalandus 24 98  
Mäetööstus 4 5  
Töötlev tööstus 704 257  
Energia- ja veevarustus 40 38  
Ehitus 352 135  
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 196 257  
Hotellid ja restoranid 52 45  
Veondus, laondus ja side 268 154  
Rahandus 56 17  
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 36 63  
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 164 221  
Haridus 120 157  
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 152 70  
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 196 74  
Töötajaid kokku 2584  1647  

Tähtsamad töötleva tööstuse harud on toiduaine- ja plastitööstus. Maanteed ühendavad Kärdlat maakonna kahe aleviku Käina ja Kõrgessaarega ning kahe sadama – Heltermaa ja 12 kilomeetrit põhja pool Tahkuna poolsaarel asuva Lehtma sadamaga. Kärdla lennujaam asub linna lähedal Hiiessaares.   

Kohvik Kärdlas (1980)

Haridus, kultuur ja tervishoid

Tegutsevad Kärdla Ühisgümnaasium (2002/03. õa 810, 2009/10. õa 525 õpilast) ja 2 huvikooli (muusikakool, spordikool). Suurim kultuuriasutus on Kärdla Kultuurikeskus (seal ka Kärdla Nukuteater), tegutseb linnaraamatukogu. Tähtsaim tervishoiuasutus on Hiiumaa Haigla. Peamised usuühingud on Kärdla Babtistikogudus, Kärdla Püha Ristija Johannese Kogudus, Kärdla Kristliku Osaduse Kogudus ja Adventistikogudus. Kalmistu asub linnast kirde pool. Kärdla linnani ulatub Tareste maastikukaitseala. Looduskaitse all on Kärdla linnapark (5,1 ha) ja rannapark (4,2 ha) ning Vabriku väljaku tamm ja Rannapaargu ees olev rändrahn. Geoloogiliselt on huviväärne Kärdla astrobleem.

Linnaplaneerimine

Linna (pindala 5,5 km2) vanem osa hõlmab Vabriku väljaku (Hiiu-Kärdla kalevivabriku asukoht) ümbruse, seal on säilinud vabrikuametnike elamuid ja vanu töölismaju. Uuem keskus on endine turuplats Keskväljak, selle ääres asub ka kultuurikeskus. Rikkaliku haljastuse (sh liigirikkad Ranna- ja Linnapark), valdava väikehoonestuse, aedade ja puude (eriti sangleppade) rohkuse tõttu on Kärdla välisilmelt parklinn.

Ajalugu

Hiiu-Kärdla kalevivabrik

Kärdlat on esimest korda mainitud 1564 rootslaste küla ja vakusena (Kärtil). 1810. aastaks oli enamik rootsi peresid Kärdlast lahkunud ning Partsi mõis rajas sinna karjamõisa (Kertel, ka Kertelhof). 1830 toodi Suuremõisast Kärdlasse kalevivabrik (moodustas 1847. aastast 1890. aastateni koos töölisasulaga Kärdla vabrikuvalla). 1849 valmisid rannas laevasild ja sadamaait. 1860–83 töötas peale kalevivabriku Kärdla masinatehas (malmivalu, põllutööriistad, vankriteljed). 1863 valmis uus kirik (Pühalepa abikirik). 1920 sai Kärdla aleviks, linn on ta aastast 1938. Teise maailmasõja ajal põletasid NSV Liidu sõjaväelased oktoobris 1941 kalevivabriku ja purustasid sügisel 1944 õhurünnakuga sadama. 18. X 1941 – 3. X 1944 oli Kärdlas Saksa okupatsioon. 1946 sai Kärdla Hiiumaa maakonnalinnaks, 1950–90 oli ta rajoonikeskus. 30. X 2013 moodustas Hiiu valla koos Kõrgessaare vallaga.

EE 12, 2003; muudetud 2013