Hiiu maakond
Hiiumaa üldandmed | |
Moodustamise aeg | 1. I 1990 |
Pindala | 1023 km2 |
Rahvaarv (2011) | 8482 |
Keskus | Kärdla |
Rahvastiku tihedus (2010) | 9,8 inimest 1 km2-l |
Linnarahvastiku osatähtsus (2010) | 36,20% |
Haldusüksused | 3 valda |
Asulad | 1 linn, 2 alevikku, 182 küla |
Hiiu maakond, Hiiumaa, 1. järgu haldusüksus Eestis, loodud 1. I 1990.
Hõlmab Hiiumaa saare, Kassari ja Hiiumaad ümbritsevad väikesaared.
1946. aastani kuulus Hiiumaa Läänemaasse (1950–90 oli rajoon).
Haldusjaotus, asustus ja rahvastik
Hiiu maakonna suurimad asulad (elanike arv 2000, linnal 2010) | |
Kärdla linn | 3634 |
Käina alevik | 868 |
Kõrgessaare alevik | 517 |
Suuremõisa küla | 321 |
Emmaste küla | 281 |
Lauka küla | 176 |
Männamaa küla | 174 |
Lõpe küla | 169 |
Jausa küla | 128 |
Putkaste küla | 122 |
Kassari küla | 90 |
Eesti väikseim maakond, koosneb maakonnalinnast Kärdlast ning Emmaste, Kõrgessaare, Käina ja Pühalepa vallast.
Hiiu maakonna haldusjaotus | |||||||
Haldusüksus | Halduskeskus | Pindala (km2) | Alalisi elanikke | Alevikke ja külasid | Keskuse kaugus Kärdlast (km) | Praeguse seisundi saamise aeg | |
2003 | 2012 | 2012 | |||||
Emmaste vald | Emmaste küla | 197,5 | 1285 | 1270 | 43 | 39 | 1991 |
Hiiu vald | Kärdla linn | 384 | 1339 | 4908 | 59 | — | 30. X 20131 |
Käina vald | Käina alevik | 186,3 | 2208 | 2145 | 34 | 22 | 1991 |
Pühalepa vald | Tempa küla | 255,5 | 1749 | 1699 | 47 | 14 | 1991 |
1Kärdla linn ja Kõrgessaare vald ühinesid Hiiu vallaks. Hiiu valla elanike arv (2012) sisaldab Kärdla linna andmeid. |
Loodus
Hiiumaa laiud (ha) | |
Saarnaki | 148 |
Hanikatsi | 92 |
Ahelaid | 26 |
Kõverlaid | 25 |
Vareslaid | 25 |
Kõrgelaid | 18 |
Öakse | 8,5 |
Auklaid | 1,6 |
Hanerahu | 1,6 |
Langekare | 1,4 |
Pärnlaid | 0,8 |
Ankrurahu | 0,2 |
Väike-Pihlakare | 0,2 |
Valgekare | 0,2 |
Varesrahu | 0,2 |
Hoburahu | 0,1 |
Palgirahu | 0,1 |
Oorahu | 0,1 |
Aherahu | 0,1 |
Hülgerahu | 0,1 |
Kajakarahu | 0,1 |
Sitakare | 0,1 |
Hiiumaal on 9 maastikukaitseala, 7 looduskaitseala ja 17 hoiuala (neist Väinamere hoiuala osaliselt). Kaitse all on 4 parki ja 56 looduse üksikobjekti. Kaitsealused territooriumid hõlmavad kokku 17 225 hektarit maismaad ja 6807 hektarit akvatooriumi (2009). Enne Teist maailmasõda oli Hiiumaal kaitse all Kärdla metsandikus jugapuude kasvuala (1924. aastast, 74,2 ha), Kassari ja Vaemla tervisemudaala (1939) ning kolm rändrahnu: Tõllukivi ehk Vanapagana kivi (1937), Kõrgessaare rändrahn (1937), Kukka kivi ja Silmakivi (1938) ning Emmaste Lusti talu 21-st kasest koosnev metsatukk (1938; puude kõrgus 20–23 m; hävinud), Suuremõisa algkooli hiietamm (1938; kõrgus 25 m; murdus 1970. aastail). Viimasena võeti kaitse alla Ülendi tamm (elab edasi võsudena) ja Ülendi saar (mõlemad 1941; murdus 1988). Hiiumaa on euroopa naaritsa (I kaitsekategooria liik) taastamispiirkond, praegu on saarel selle liigi 10 leiukohta.
Hiiumaa suurimad saared (km2) | |
Hiiumaa | 989 |
Kassari | 19,3 |
Vohilaid | 3,9 |
Heinlaid | 1,62 |
Saarnaki laid | 1,48 |
Kaevatsi laid | 1,4 |
Hanikatsi laid | 0,92 |
Sadamalaid | 0,45 |
Taguküla laid | 0,36 |
Reigi laid | 0,3 |
Hiiumaa suurimad siseveekogud (km2) | |
Käina laht* | 9 |
Tihu järv | 0,85 |
Veskilais | 0,212 |
Mailaht | 0,172 |
Tammelais | 0,169 |
Kajumeri | 0,165 |
Allikalaht | 0,15 |
*riimveeline rannajärv |
Hiiumaa suurimad sood (km2) | |
Pihla | 30,43 |
Õngu | 11,34 |
Määvli | 7 |
Undama | 6,79 |
Hüti | 4,47 |
Kaupsi | 3,4 |
Osjasoo | 3 |
Lehtma | 2,44 |
Majandus
Hiiu maakonna ettevõtjate jaotus käibe järgi (mln kr) | ||
2002 | 2009 | |
Kaubandus | 252 | 368 |
Tööstus | 506 | 408 |
toiduainetööstus | 196 | 17 |
puidutööstus | 171 | 44 |
plastitööstus | 127 | 321 |
muu tööstus | 12 | 26 |
Kalandus | 74 | 50 |
Veondus | 119 | 150 |
Ehitus | 49 | 189 |
Turism | 21 | 51 |
Põllumajandus | 38 | 41 |
Muud | 43 | 33 |
Kokku | 1104 | 1290 |
Metsandus | 89 | |
Kokku | 1379 |
Majandus. Maakonna majanduse eripära tuleneb tema väikesest territooriumist ja saarelisest asendist. Kogu varustamine ja toodangu väljavedu sõltuvad mere- ja õhutranspordist. Kõige rohkem on füüsilisest isikust ettevõtjaid (545) ja osaühinguid (529), muid äriühinguid on tunduvalt vähem. Majandusharude käibe järgi on esikohal tööstus, sellest ligi ¾ annab hoogsalt arenenud tootmisharu plastitööstus (Dagöplast AS, Dale LD AS, M ja P Nurst AS). Ülejäänud osa käibest annavad peamiselt kaubandus (Hiiumaa Tarbijate Ühistu, A-Selver AS), ehitus (LeVa AS, Kemehh OÜ), veondus Hiiu Autotrans OÜ), metsandus, turism ja kalandus. Hiiumaa tuntuim ettevõte on põhiliselt kalapüügiga tegelev AS Hiiu Kalur (2008 ühines temaga AS Dagomar).
Põllumajandus. Haritavat maad oli 2009. aastal 14 773 hektarit, sellest 1117 hektarit moodustas tera- ja kaunvilja (kogusaak 2270 t) ning 71 hektarit kartuli (1413 t) külvipind. Liha toodeti 849 t (2008) ja piima 2389 t (2009). Keskmine piimatoodang lehma kohta oli 4679 kg.
Metsamajandus ja jahindus. Mets (67 000 ha) hõlmab üle poole Hiiumaa alast. 2009. aastal kuulus sellest 26 861 hektarit riigile. Puistute keskmine vanus oli 2002. aastal 56 aastat, keskmine puidutagavara 180 tm/ha. 2009. aastal oli Hiiumaal koguraiemaht 130 885 m³, sellest riigimetsamaal 56 344 m³. 2009 uuendati riigimetsa 69 hektarit – 42 hektarit istutati ja 27 hektarit külvati (2002 istutati Hiiumaal kokku 236 ha metsa, sh riigimetsa alal 117 ha). 2009. aastal kütiti 368 kährikut, 60 metsnugist, 149 rebast, 507 metskitse, 1013 metssiga, 91 punahirve ja 121 põtra ning halljänest ja kobrast kumbagi üks (2002. aastal kütiti 4 ilvest, 216 metskitse, 163 metssiga, 15 punahirve ja 157 põtra).
Kalandus. Eesti suurim tööstuslik kalapüügiettevõte AS Hiiu Kalur püüdis 2010. aastal 3311,1 t räime ja 12 515,7 t kilu (2002. aastal 11 250 t räime ja 6063 t kilu). Kutseliste rannakalurite kogusaak oli 2009. aastal 53,5 t lesta, 18,3 t tuulehaugi, 11,6 t räime, 6,0 t ahvenat ja 5,9 t särge, 5,3 t säinast, 2,5 t meriforelli ja 2,0 t haugi; muud kala püüti vähem. Hiiumaa sadamates lossiti 2010. aastal kokku 1858,3 t kala (sellest põhiosa, 1762,5 t Lehtma sadamas).
Veondus jaguneb siseliikluseks ning ühendusepidamiseks mandri ja Saaremaaga. Maakonnas on riigimaanteid 473 km (neist 140 km on tugimaanteid ja 333 kõrvalmaanteid), kohalikke teid on 437 km. Maakonnasiseseid bussiliine oli 2009. aastal 26 (liinikilomeetreid 498 900 ja reisijaid 110 500). Mahukas on Heltermaa–Rohuküla liini parvlaevaliiklus, kus 2009. aastal reise oli 5238 (2002. aastal 4606), veeti 472 255 (367 146) reisijat ja 176 932 (119 875) sõidukit. Saaremaaga peetakse ühendust Sõru–Triigi liinil, seal tehti 2009. aastal 1214 (2002. aastal 1001) reisi, veeti 40 055 (19 656) reisijat ja 15 940 (6583) sõidukit. Parvlaevaühendust mandri ning Hiiumaa ja Saaremaa vahel korraldab AS Saaremaa Laevakompanii tütarfirma Väinamere Liinid OÜ. Kärdla–Tallinna lennuliinil veeti 2009. aastal 598 (2002. aastal 956) reisiga 8739 (6033) inimest, keskmine reisi täituvus oli 40,6% (37%). Reise korraldab AS Avies.
Turism. Turismiinfokeskuse andmetel oli atesteeritud majutusasutusi Hiiumaal 2009. aastal kokku 61 (neist 21 Käina vallas), nendes kokku 1297 voodikohta (Käina vallas 363). Statistikaameti andmetel majutati 2009. aastal Hiiumaa majutusasutustes kokku 17 956 turisti (neist 13 141 Eestist).
Hiiumaa ettevõtjate jaotus õigusliku vormi järgi | ||||||||
Haldusüksus | Osaühingud | Aktsiaseltsid | Muud tulunduslikud ühingud | Füüsilisest isikust ettevõtjad | ||||
1. I 2003 | 31. XII 2009 | 1. I 2003 | 31. XII 2009 | 1. I 2003 | 31. XII 2009 | 1. I 2003 | 31. XII 2009 | |
Kärdla linn | 156 | 245 | 28 | 21 | 2 | 5 | 52 | 134 |
Emmaste vald | 18 | 62 | 7 | 4 | 4 | 4 | 75 | 75 |
Kõrgessaare vald | 28 | 63 | 2 | 2 | 2 | 0 | 89 | 69 |
Käina vald | 52 | 97 | 9 | 6 | 1 | 2 | 123 | 145 |
Pühalepa vald | 24 | 62 | 2 | 2 | 8 | 6 | 109 | 122 |
Kokku | 278 | 529 | 48 | 35 | 17 | 17 | 448 | 545 |
Haridus, kultuur ja tervishoid
Haridus. Hiiumaal on 2 gümnaasiumi (Käina Gümnaasium ja Kärdla Ühisgümnaasium), 4 põhikooli, 7 koolieelset lasteasutust, 1 kutseõppeasutus (Hiiumaa Ametikool, 2009/10. õa 198 õpilast) ja 2 huvikooli. 2009/10. õa oli üldhariduskoolides õpilasi kokku 1087. Mõõduka vaimse puudega lapsed õpivad Kõpu Internaatkoolis. Täiskasvanute täienduskoolitusega tegelevad SA Tuuru ja Hiiumaa Ametikool.
Kultuur. Maakonnas on 3 suuremat kultuurikeskust (Kärdlas, Käinas ja Kõrgessaares), 7 rahvaraamatukogu (lugejaid kokku 4400), Hiiumaa Muuseum (filiaalid Kassari ekspositsioonimaja, Mihkli Talumuuseum, Rudolf Tobiase Majamuuseum), Soera Talumuuseum, Sõru rannamuuseum, Vaemla villavabrik ja militaarmuuseum ning 22 spordibaasi, tegutseb 45 spordiklubi. 2–3 korda nädalas ilmub ajaleht Hiiu Leht.
Kultuurimälestised. Riikliku kaitse all on 260 kunstimälestist (sh Suuremõisa mõisa peahoone laemaalid, Pühalepa kiriku kivikantsel, pühitsemisrist ja vapp-epitaafid, Reigi kiriku maalid), 318 ehitismälestist (sh Kõpu tuletorn, Hiiu-Suuremõisa mõisaansambel, Hiiumaa tuuleveskid, Mihkli talukompleks, Pühalepa kirik), 35 ajaloomälestist (sh Ristimägi, Kummistu kalmistu, Rudolf Tobiase maja), 43 arheoloogiamälestist (sh Kõpu arheoloogiamälestiste kogum, Valipe kindlustatud elamu kultuurikiht, Kootsaare kivilabürint).
Tervishoid. Tegutsevad 6 perearstikeskust, 5 hambaravikabinetti ja 5 apteeki. Ööpäevase arstiabi tagab Hiiumaa Haigla SA (ravivoodeid 32). Raviasutustes töötab 21 arsti, 5 hambaarsti ja 31 õendusala töötajat. Maakonnas on 2 hoolekandeasutust: Tohvri Hooldekodu Emmaste vallas ja Samaaria Eesti Misjon Käina vallas. Kohalikes omavalitsustes töötab 35 sotsiaaltöö tegijat.
Ajalugu
Arheoloogilised leiud kinnitavad Hiiumaa asustuse olemasolu neoliitikumist esimeste sajanditeni pKr. Kuigi vanim Hiiumaad mainiv, aastast 1228 pärinev ürik nimetab seda tühjaks saareks, võib Valipe linnuselt ja mujalt saadud leidude põhjal oletada, et tollalgi seal elati (Hiiumaa oli arvatavasti Saaremaa Karja ja Pöide kihelkonna valduses). Maade jagamisel 1254 sai Liivimaa Ordu Hiiumaa kirdeosa (nüüdse Pühalepa valla) ja Saare-Lääne piiskop saare ülejäänud osa. Piiskopkonna alal kujunes Käina kihelkond (16. sajandi keskel 7 eesti ja 2 rootsi vakust), ordu alal Pühalepa kihelkond (6 vakust). 13.–16. sajandil asus Hiiumaa rannikule teistelt Eesti saartelt ja mandrilt põgenenuid ning rootslasi (Reiki ja Kärdlasse), 16. sajandi lõpus ka soomlasi; Sise-Hiiumaa oli asustamata. 1559 omandas Saare-Lääne piiskopkonna, sh Käina kihelkonna, hertsog Magnus, ordu ala jäi Maasilinna foogti alluvusse. 1563 vallutasid Hiiumaa rootslased, saar jäi Rootsile ka Maasilinna vaherahuga (1568). 16. sajandi lõpust kuulus Hiiumaa Läänemaasse. 1627 moodustati Reigi kihelkond, 1624 läänistas Rootsi valitsus 3/4 saarest Jakob De la Gardie’le, kes hakkas külamaad mõisastama. 17.–18. sajandil rajati üle 20 mõisa. 1504, 1603, 1657, 1710–12 ja 1788–89 laastasid Hiiumaad nälg ja taudid. Näljahäda sundis osa hiidlasi Saaremaale ja mandrile ümber asuma. 1710 liideti Hiiumaa Vene riigiga. Vabatalupojaõiguste säilitamise eest võitlevad Hiiumaa rootsi talupojad (üle 1000 inimese) asustati 1781 Hersoni lähedale. Peale põlluharimise tegelesid Hiiumaa talupojad kalapüügi, töönduse (puutöö, lubjapõletus), ulgtöö, salakaubanduse ja 19. sajandi lõpust ka laevandusega. 1628–64 oli Hütil klaasikoda, 1830–1941 Kärdlas kalevivabrik ja 1912–14 Kõrgessaares aktsiaseltsi Viscosa kunstsiidivabrik. Kärdla kalevivabriku juurde tekkis töölisasula (aastast 1920 alev, aastast 1938 linn). 1866 moodustati Emmaste kihelkond. 1884 siirdus hiidlasi hulgaliselt õigeusku ning Kurisse, Lelule ja Puskile ehitati seejärel õigeusu kirik. 19. sajandi keskpaiku hakati asutama laulukoore, seltside asutamine hoogustus 1907. Talude päriseksostmine algas 1889, see edenes visalt. Maareformiga rajati 1920. aastail paarkümmend uut asundust, kuid väljarändamine elatise hankimiseks jätkus. Hiiumaal oli 4 valda: Emmaste, Kõrgessaare, Käina ja Suuremõisa (1938 Pühalepa). 1939 rajas NSV Liit Hiiumaale sõjaväebaasi ning ehitas (peamiselt Tahkuna poolsaarele) rannakaitsekindlustusi . 21. X 1941 – 3. X 1944 kestis Hiiumaal Saksa okupatsioon. 1946 moodustati Hiiumaast omaette maakond, mis 1950 nimetati Hiiumaa rajooniks. 1. I 1990 Hiiu maakond taastati.
Kirjandus
- Hiiumaa ja hiidlased. Toronto, 1971
- M. Kauber. Hiiumaa. Tallinn, 1991
- Hiiumaa ja hiidlane 1999: sotsioloogiline uurimus. Tallinn, 2002
EE 12, 2003; muudetud 2013