Kõrts, Mati

Mati Kõrts (27. I 1962 Tartu), laulja (tenor) ja pedagoog. Eesti Teatriliidu (1987) ja Eesti Näitlejate Liidu (2000) liige. Olnud 1986–2001 abielus Ludmilla Kõrtsiga ning 2001–13 Katre Kõrtsiga.

Lõpetas 1987 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (õppis 1981–85 Viktor Gurjevi ja 1985–87 Rostislav Gurjevi klassis), täiendas end 1987–90 Riias Jānis Sprōgise ja 1999–2002 Roomas Lino Puglisi juures, osalenud meistrikursustel (sh 1990 Savonlinnas Shen Xiangi ja 1996 Kopenhaagenis Andrei Orlovitši juures).

Laulnud 1981–86 Estonia teatri kooris ja olnud 1986–98 teatri solist, esinenud 1998–2012 vabakutselise solistina Estonia ja Vanemuise teatris. Töötanud 2015. aastast Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis klassikalise laulu pedagoogina.

Teinud kaasa Estonia külalisetendustel Moskva Suures Teatris, Pariisi Opéra Comique’is, Soome Rahvusooperis, Stockholmi ja Kopenhaageni Kuninglikus Ooperis, Dalhalla ooperifestivalil, Norra ja Läti Rahvusooperis, Kaunase Ooperiteatris ja Tampere kontserdimajas. Osalenud Nargen Opera projektides. Esinenud kammerlauljana ja vokaalsuurvormide solistina Eestis ja mujal (sh Baltimore, Calgary, Cincinnati, Irkutsk, Montréal, New York, Riia, Toronto, Vancouver, Washington, Vilnius), esitanud nt Bacalovi „Missa Tango”, Bachi missa h-moll ja kantaadi nr 140, Beethoveni „Leinakantaat keiser Joseph II surma puhul”, Berliozi „Romeo ja Julia”, Brahmsi „Rinaldo”, Brambachi „Columbus”, Eespere „Mediteerium” ja „Vaikuse sümfoonia”, Haydni „Theresienmesse”, Honeggeri „Jeanne d’Arc tuleriidal”, Mozarti „Reekviem”, „Kroonimismissa” ja „Vesperae solennes de confessore”, Rahmaninovi „Kellad”, Sisaski „Jõuluoratoorium”, Tobias-Duesbergi „Reekviem”. Osalenud paljudel festivalidel ja  galakontsertidel ning ansambli Evergreen ja akordionist Henn Rebase kontsertidel. Salvestanud Eesti Rahvusringhäälingu fondi, Eesti Televisiooni arhiivis on ooperisalvestusi, sh  Händeli „Alcina” (1986), Tšaikovski „Jevgeni Onegin” (1990), Donizetti „Armujook” (1992), Verdi „Traviata” (1994), Händeli „Xerxes” (1998), Verdi „Simon Boccanegra” (1999). Teinud kaasa filmis „Prelüüd” (1987).

I auhind Georg Otsa nimelisel noorte ooperilauljate võistlusel (1988), jõudis poolfinaali rahvusvahelisel lauljate konkursil Tōkyōs (1990). Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ja Harju maavalitsuse näitlejapreemia (1997), Georg Otsa preemia (2005).

Osi

  • Oberto (Händeli Alcina, 1985)
  • Triquet (1986 Estonias) ja Lenski (1986 Estonias, 1994 Soome Rahvusooperis, mõlemad Tšaikovski Jevgeni Onegin)
  • Nemorino (Donizetti Armujook, 1986 Tallinna Riikliku Konservatooriumi ooperistuudio, 1989 Estonias, 2002 Vanemuises)
  • Nathanael (1988 Estonias) ja Spalanzani (2007 Vanemuises, mõlemad Offenbachi Hoffmanni lood)
  • Solist (Tormise Eesti ballaadid, 1988 kontsertettekanne)
  • Wagner (Boito Mefistofeles, 1988)
  • Kempe (Tubina Reigi õpetaja, 1988)
  • René (Lehári Krahv Luxemburg, 1988)
  • Nanki-Poo (Sullivani Mikaado, 1990)
  • Narr (Tubina Barbara von Tisenhusen, 1990 Estonias)
  • Robert (Hindemithi Sinna ja tagasi, 1990 TRK ooperistuudio, 1992 Estonia talveaias)
  • Tamino (Mozarti Võluflööt, 1991 Estonias, 2005 Vanemuises)
  • Alfredo (Verdi La traviata, 1991 ja 1997 Estonias, 2004 Vanemuises)
  • krahv Tasziló (Kálmáni Krahvinna Mariza, 1992 Estonias, 2004 Vanemuises)
  • des Grieux (1992 Estonias) ja Guillot de Morfontaine (2009 Vanemuises, mõlemad Massenet’ Manon)
  • Edwin (Kálmáni Silva, 1992)
  • krahv Homonay (J. Straussi Mustlasparun, 1993)
  • Albert (Britteni Albert Herring, 1993)
  • Almaviva (Rossini Sevilla habemeajaja, 1994 Estonias, 2003 Vanemuises)
  • krahv Zedlau (J. Straussi Viini veri, 1994 ja 2004 Estonias)
  • Christian (Tambergi Cyrano de Bergerac, 1995 ja 2005 Estonias)
  • Fenton (Nicolai Windsori lõbusad naised, 1995 Estonias)
  • Faust (Gounod’ Faust, 1996 Vanemuises)
  • Eisenstein (1997 ja 2010 Estonias) ja Alfred (2006 Vanemuises, mõlemad J. Straussi Nahkhiir)
  • Cassio (Verdi Othello, 1997 Vanemuises)
  • Xerxes (Händeli Xerxes, 1997 Vanemuises)
  • Raoul (Kálmáni Montmartre’i kannike, 1998 Vanemuises)
  • Gabriele Adorno (Verdi Simon Boccanegra, 1998 kontsertettekanne Vanemuises)
  • Leander (Nielseni Maskeraad, 1999 Vanemuises)
  • Edgardo (Donizetti Lucia di Lammermoor, 1999 Vanemuises)
  • Vürst (Dargomõžski Näkineid, 1999 Estonias)
  • don Otaavio (Mozarti Don Giovanni, 1999 Estonias)
  • Ferrando (Mozarti Così fan tutte, 2000 Vanemuises)
  • Narraboth (R. Straussi Salome, 2000 Estonias)
  • Guido (J. Straussi Öö Veneetsias, 2000 Vanemuises ja Estonias)
  • Macduff (Verdi Macbeth, 2001 Estonias)
  • Grigori (Mussorgski Boriss Godunov, 2001 Estonias)
  • Radjami (Kálmáni Bajadeer, 2001 Vanemuises)
  • Parun (Lortzingi Salakütt, 2002 Vanemuises)
  • Heinrich der Schreiber (Wagneri Tannhäuser, 2003 kontsertettekanne Estonias)
  • Ubaldo (Haydni Armida, 2004 Nargen Operas)
  • Schubert (Schuberti ja Berté Kolme neitsi maja, 2005 Estonias)
  • marssal Bernadotte ja Ivanuška (Kaumanni Mina – Napoleon!, 2005 Estonias)
  • don José (Bizet’ Carmen, 2006 KaivConsort)
  • don Basilio (Mozarti Figaro pulm, 2010 Vanemuises)

Helikandjaid

  • Jõuluoratoorium (CD, 1994, 1995)
  • Vesperae solennes de confessore (CD, 1996)
  • C. Kreek. Reekviemid (CD, 2002)
  • E. Tamberg. Cyrano de Bergerac (2 CD-d, 2004)
  • Rahvusooper Estonia 100 / 11 (CD, 2006)

Kirjandus

  • Parimad lavanoored [noorte lavajõudude ülevaatus 1985/1986: laureaadi nimetus ja III rahaline preemia]. – Sirp ja Vasar, 24. oktoober 1986
  • H. Kulo. Esimest korda esimene [I preemia ja laureaaditiitel G. Otsa muusikapäevade ooperilauljate võistluselt]. – Õhtuleht, 9. juuli 1988
  • R. Sule. „Tahad sa olla armastatud, armasta!” – Reede, 5. jaanuar 1990
  • N. Kurem, M. Kõrts. Kahel pool kahtmoodi, järeldus üks [Rosa Ponselle'i lauluvõistlus 1.-14. mai Washingtonis; Tokyo rahvusvaheline muusikakonkurss]. – Reede, 1. juuni 1990
  • M. Vaitmaa. Mozarti poole ... ümber maakera? – Sirp, 31. mai 1991
  • K. Pappel. Muusikateater liigub siiski. – Sirp, 1. oktoober 1993
  • Estonia Teater on ainus sissekanne  Mati Kõrtsi tööraamatus. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Hommikuleht, 4. detsember 1993
  • T. Lipponen. Malviuse „Habemeajaja” ülistus hääle ilule [G. Rossini ooper „Sevilla habemeajaja” Estonias]. – Kultuurileht, 11. märts 1994
  • SIllad, mis kunagi valmis ei saa [Lenski rollist Tšaikovski ooperis  „Jevgeni Onegin” Soome Rahvusooperis]. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Õhtuleht, 30. mai 1994
  • H. Aassalu. Elu kaks palet. – Kultuurileht, 14. oktoober 1994
  • L. Normet. Ühest rohkelt romantilisest nüüdisooperist [E. Tamberg „Cyrano de Bergerac”]. – Pühapäevaleht, 18. veebruar 1995
  • H.-I. Lampila. Virolaista siveysintoilua Satiiri ja karikatyyrit onnistuvat parhaiten [B. Britten „Albert Herring”]. – Helsingin Sanomat, 20. september 1996
  • H. Aassalu. „Nahkhiir” - amoraalne lugu Estonia laval [arvustus]. – Eesti Päevaleht, 22. veebruar 1997
  • M. Taggo. Mati Kõrts [loominguline portree]. – Kroonika, 19. märts 1997
  • Maarahva lemmik Gabriel von Eisenstein. Intervjueerinud M. Taggo. – Õhtuleht, 11. aprill 1997
  • Barokkooper on võrreldav džässiga [Cassio rollist Händeli ooperis „Xerxes”]. Intervjueerinud K. Hein. – Sõnumileht, 11. november 1997
  • T. Siitan. Südamega tehtud „Xerxes”. – Sirp, 21. november 1997
  • M. Taggo. Mati Kõrts ületab kiirust ja ehmatab rokkareid. – Õhtuleht, 31. detsember 1997
  • K. Pappel. Otsime Violettat. – Sirp, 30. jaanuar 1998
  • T. Lipponen. Kuidas taltsutada härga ehk Georg Friedrich Händeli „Xerxes” teatris Vanemuine. – Teater. Muusika. Kino, 1998, 4
  • M. Taggo. Mati Kõrts,  vabakutseline laulja. – Seltskond, 1999, 28
  • M. Taggo. Mati Kõrtsi produktiivsed nädalad Itaalias. – Seltskond, 1999, 47
  • E. Võsu. „Rehepapi” jälgedes ehk Kuidas me kahekümne esimesel aastasaja enese üle naerda oskame [A. Lortzingi ooper "Salakütt" Vanemuises]. – Teater. Muusika. Kino, 2002, 11
  • B. Davidjants. Küps ja kogenud „Carmen” Toomemäel [arvustus]. – Eesti Päevaleht, 10. juuli 2006
  • T. Zupping. Bravo, Vanemuine [J. Massenet „Manon”]. – Eesti Ekspress : Areen,  23. aprill 2009
  • E. Henno. Mati Kõrts kasvatab ka linnakorteris lambaid. – Postimees, 2. juuni 2009
  • T. Levald. Jules Massenet' „Manon” Vanemuises. – Teater. Muusika. Kino, 2009, 10
  • T. Levald. Tagasivaade: kahel õhtul Mozartiga [„Cosi fan tutte” 17. IX ja 17. XII 2009 Estonias]. – Sirp, 15. jaanuar 2010
  • E. Tamm. Kevadkontsert Eesti Majas [Stockholmis]. – Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 2. mai 2013

 

Välislinke

ETBL. 2000 (P. Palm); 2016 (E. Pilliroog)