kaaruti

Kaaruti

kaaruti, heinateomasin, millega heinakaari ning heina- ja põhuvaale segatakse, pööratakse ümber ja kergitatakse. Enamikku kaaruteist saab ümber seadistada vaalurkaaruteiks (ajavad heina vaalu). Vaalurkaarutit saab lihtsa ümberseadista­misega kasutada nii heina (põhu) vaalutamiseks kui ka kaarutamiseks. Kõik vaalurkaarutid on ripp- või poolrippmasinad. Tööseadise ehituse ja tööpõhimõtte järgi jaotatakse vaalurkaarutid trummel-, ketas-, ratas-, lint- ehk konveier-, vurr- ehk karussell- ja tigu tüüpi vaalurkaarutiteks. Trummelvaalurkaaruti tööseadis on rehiklabadega rõhttelje ümber pöörlev trummel, mis vaalutamisel paikneb masina liikumissihi suhtes 40–45° nurga all. Vaalutamisel paiskavad piilabad (rehiklabad) vaalutatavad taimed ette ja kõrvale. Kaarutamisel pöörleb trum­mel teistpidi kui vaalutamisel, töönurk (atakknurk) võib olla null. Ketasvaalurkaaruti tööseadised on piikettad (Ø 100–120 cm), millel ei ole ajamit (pöörlemine tekib heintaimedega haardumise tõttu). Vaalutamisel paiknevad piikettad masina liikumissihi suhtes nurgi ja selliselt, et heintaimed suunduvad algul ühelt kettalt teisele ning seejärel masina kõrvale vaalu. Kaarutamiseks pööratakse piikettaid niisugusesse asendisse, et iga ketas töötab omaette vaalutina. Ratasvaalurkaaruti koosneb mitmest rõhttelje ümber pöörle­vast rehikrattast (-trumlist), nende pöörlemisteljed on rööbiti masina liikumissihiga ja nad on üksteise suhtes piki- ja põiksihis nihutatud. Vaalutamisel paik­nevad rehikrattad nii, et heintaimed paisatakse kül­jele järgmise rehikratta haardealasse. Kaarutamisel pöörlevad rehikrattad üks ühes, teine teises suunas. Lintvaalurkaaruti on piirehikutega lõputu lint, mille liikumissiht on risti masina liikumisega. Vaalutamisel paigal­datakse lindi kõrvale plekist või varbadest piirdekilp (vaalumoodusti). Vurrvaalurkaaruti tööseadis on püsttelje ümber pöörlev ringlüli, mille äärele on liigendiliselt kinnitatud piilabad (-käpad). Ühel vurrvaalurkaarutil on harilikult 2–4 ringlüli, need on paigutatud üksteise kõrvale püsti või kaldu. Vaalutamisel paiskavad piilabad heintaimi järgmise ringlüli tööalasse või vastu piirdekilpi (vaalumoodustit). Kaarutamisel pöörlevad ringlülid vastupidistes suundades (kui vaalurkaarutil on 4 ringlüli, siis paarikaupa) ja piirdekilpi ei ole. Tiguvaalurkaaruti tööseadis on suure keermega tigu, mis harilikult on paigaldatud liikurniiduki ette heedrile ja mis pöörleb ümber masina liikumissihiga risti oleva telje. Teo ette paigaldatakse kogurtrummel, mis kogub kaarest või vaalust taimi ja suunab nad teole, millelt taimed suunatakse masina kõrvale vaalu. Tiguvaalurkaaruti sobib heina- või põhuvaalu kohendamiseks, mitme vaalu kokkuajamiseks ehk topeldamiseks ja vaalu pööramiseks. Vanim vaalurkaaruti on trummelvaalurkaaruti, see on töötanud ka hobujõul.

Kaarutamine on heina niitmisjärgne kuivatusvõte: niidetud heina segatakse ja pööratakse. Kaarutamisel jääb hein kohevana vaalu ja kuivab kiiremini. Kaarutatakse seni, kuni hein on kuivanud 45–55%-lise niiskusesisalduseni. Väikemajapidamises kaarutatakse käsitsi (rehaga) või hobuvaalurkaarutiga, suurtel heinamaadel traktori haakes töötava kaarutiga (rohkem kasutatakse vaalurkaarutit).

Välislingid

VE, 2006; EME 1, 2008; EME 2, 2009 (A. Reintam)