kaelustuvi

kaelustuvi (Columba palumbus), tuvilaste sugukonda kuuluv tuviline, levinud Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Suur tuvi, pikkus 40–42 cm, tiibade siruulatus 75 cm; kaelal ja tiibadel on tal valge laik. Elutseb levila põhjaosas metsas (eelistab kuusikuid), kuid lõunapoolsemates piirkondades, sealhulgas Lääne-Euroopas, on ta kujunenud pargilinnuks.

Toit on taimne: marjad, seemned, pungad, rohtsed taimeosad, ka tammetõrud ja pöögipähklid. Pesa on hõre ehitis okstel puu tüve läheduses, tavaliselt paikneb see kuusel. Kurnas 2 muna, hauvad mõlemad vanalinnud. Jahedamate piirkondade kaelustuvid on rändlinnud, kuid ei lenda oma pesitsusaladest kuigi kaugele (Euroopa isendid jäävad pidama Lõuna-Euroopas).

Kaelustuvi kõrrepõllul toitumas

Eestis on kaelustuvi ehk meigas üldlevinud ja harilik haudelind, elutsedes mitmesugustes metsades (väldib suuri männikuid). Ka meil on ta hakanud linnaparkides pesitsema. Suve jooksul on tal üldiselt kaks pesitsust. Saabub märtsi lõpul ja aprilli algul, lahkub oktoobris. Põhjapoolsed linnud lendavad meilt arvukalt läbi aprilli II poolel ja septembris.

Jahilind; teda võib küttida 1. augustist 31. oktoobrini. 2010. aastal kütiti Eestis kaelustuvisid 802 isendit, sealjuures Raplamaal 133, Läänemaal 130, Pärnumaal 112 ja Hiiumaal 102 isendit.

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti linnustik
• tuvilased
• tuvilised

Kirjandus

• Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
• O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
• L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, ³2008
• L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

• Kaelustuvi veebisadil eElurikkus
• Kaelustuvi veebisaidil LuontoPortti (soome keeles)