kalamari, mari, emaskala paariline sigimiselund, kujutab endast emaskala munasarjas valminud munarakkude (marjaterade) kogumit. Enne kudemist kasvavad need suureks. Marjaterad on varustatud varuainega – rebuga. Küpsenud (kudemisvalmis) marjatera on poolläbipaistev. Kõhrkalad ja osa luukalu viljastuvad sisemiselt ja sünnitavad. Suurem osa luukaladest väljutab (koeb) oma marja vette ja marajaterad viljastatakse väliselt isaskala heidetud niisaga. Luukalade marjaterad on enamasti väikesed ja neid on väga palju.

• Kokanduses nimetatakse kalamarjaks ehk kaaviariks mõne kalaliigi marjast valmistatavat delikatessi. Musta kalamarja saadakse tuurlaste, punast lõheliste (forellid, keta, gorbuuša) marjast; vähem tarvitatakse haugi, koha, latika ja vobla marja. (Sisevetest, eriti Peipsi ja Pihkva järvest püütud haugi marja söömisega võib kaasneda nakatumine laiussi). Mari võetakse uimastatud kalast ja pärast sidekoe eemaldamist soolatakse. Kaaviar on kõrge toiteväärtusega, sisaldab rikkalikult kergesti omastatavaid valke, küllastumata rasvhappeid, mineraalaineid ja mikroelemente.

EE 4, 1989; MerLe, 1996, EME 1, 2008; muudetud 2011