Karabahhi mägismaa

Karabahhi mägismaa (aserbaidžaani Qarabağ yaylası; vene Karabahskoe nagor’e / Карабахское нагорье), ka Karabahhi kiltmaa, Lõuna-Kaukaasias Karabahhi aheliku ja Zangezuri aheliku vahel asetsev mägismaa. Ta asetseb nii Armeenia kui ka Aserbaidžaani alal.

Geoloogiliselt ehituselt on see laavakattega kustunud vulkaanidega lavamaa. Mägismaa keskosas 3000–3500 m kõrgusel on laineline pinnamood, kus on väljaulatuvad vulkaanikoonused. Karabahhi mägismaa keskosas olev kõrgeim vulkaani koonus ulatub 3581 m (Qızılboǧaz). Mägismaa kõrgeim mägi Dalidaǧ (3616 m) asetseb tema loodeosas. Laavakate laskub astmeliste keeltena jõeorgudesse ja nende pikkus on isegi kuni 30 km. Iseloomulikud on kivipuisted (nn tšingillid). Karabahhi mägismaa keskmine kõrgus on 2000–2500 m. Siin leidub ka mõni lume- ja liustikuveest toituv mägijärv, neist suurim on 2729 m kõrgusel asuv Böyük Alagöl (pikkus 3,7 km, maht 34,3 miljonit km²).

Suur absoluutne kõrgus tingib talviti külma kuiva kliima. Sademeid on keskmiselt 600–900 mm. Mägismaad katab suures osas alpiniit, mida kasutatakse suviti loomade karjatamiseks. Madalamal kõrgusel on tammemets.

Kirjandus

• Азербайджанская Национальная Энциклопедия. Bakuu, 2012

Loodud 2015