Zangezuri ahelik (aserbaidžaani Zəngəzur silsiləsi, armeenia Zangezuri leřnašǧtha), asub Lõuna-Kaukaasias Armeenia mägismaa kirdeosas Tərtəri (Kura lisajõgi) ja Arpa ülemjooksu ning Araksi jõe vahel. Ahelik kulgeb väikese loode–kagu suunalise kallakuga pea-aegu meridiaani mööda, selle pikkus on umbes 130 km.

Ahelik on asümmeetrilise kujuga, lääne- ja lõunanõlvad on järsud ja kaljused, idanõlvad on väiksema kallakuga ja laskuvad asmeliselt Bərgüşadi ehk Vorotani jõe orgu. Aheliku põhjaosa on madalalam (keskmine kõrgus umbes 2800 m), lõunaosa on kõrgem mitme üle 3000 m tipuga ja siin asub ka kõrgeim tipp Kaputdžugh (kõrgus 3904 m). Enamasti loetakse Zangezuri ahelik Armeenia mägismaasse kuuluvaks, kuid osa uurijaid peab seda Väike-Kaukasuse kõrgeimaks ahelikuks.

Zangezuri aheliku lõunaosas, kus tufi- ja laavakatte alt ulatuvad välja intrusiivimassiivid, on paiguti alpiinset pinnamoodi, väikesi liustikke ja igilumelaike (firn).

Läänenõlvul on valdavalt poolkõrb ja stepp, idanõlvul (alates 800 meetrist) ka laialehist metsa, harja lähedal alpiniidud.

Rohkesti leidub vase- ja molübdeenimaaki.

Ahelikku mööda kulgeb Armeenia ja Nahhitševani Autonoomse Vabariigi piir.

Zangezuri aheliku elustiku kaitseks on rajatud Ordubadi kaitseala (1969. aastal, praegune pindala 27 870 ha) ja selle idaosa vähendamise arvel aheliku kõrgemasse ossa Zangezuri rahvuspark.

Kirjandus

• Азербайджанская Национальная Энциклопедия. Bakuu, 2012

EE 9, 1996, muudetud 2015