Karm, Kaarel

Kaarel (aastani 1935 Karl) Karm (pseudonüüm, õieti Länts; 18. X 1906 Narva – 2. VIII 1979 Tallinn), näitleja. Eesti Näitlejate Liidu (1934) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1954). Isa kütja, ema kuduja. Oli 1932–64 abielus Alice-Elfriede Sermaniga ja aastast 1965 Inna Taarnaga.

Õppis 1914–22 Tallinna poeglaste kommertskoolis ja 1922–25 dekoratsioonierialal Riigi Kunsttööstuskoolis. Alustas lavateed 1925 Estonias, esines algul ka operetis, ooperis ja balletis ning töötas 1928–32 inspitsiendina. Oli 1932–42 ja 1943–49 Estonia ning 1942–43 ja 1949–79 Draamateatri näitleja. Käis 1938 presidendi stipendiaadina Lääne-Euroopa riikides õppereisil. Esinenud Eesti Televisioonis, mänginud kuuldemängudes („Hamlet”, 1954, „Kohtunik lõksus”, 1961, „Paadiga metsas”, 1967) ja 15 filmis („Jahid merel”, 1955, „Jäljed”, 1963, „Kirjad Sõgedate külast”, 1966, kõik Tallinnfilm). Temast on film „Kaarel Karm” (1966, Eesti Telefilm).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1946), Eesti NSV rahvakunstnik (1956), Nõukogude Liidu rahvakunstnik (1956). Balti teatrikevade laureaat 1957 ja 1958. Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1959.

Osi

Hamlet – Kaarel Karm. Shakespeare’i „Hamlet”. (Estonia, 1945)

Othello – Kaarel Karm. Shakespeare’i „Othello”. (Estonia, Draamateater, 1949)

Mann – Silvia Laidla, Jõnn – Kaarel Karm. Smuuli „Kihnu Jõnn”. (Draamateater, 1964)

Mefistofeles – Kaarel Karm. Goethe „Faust” II. (Draamateater, 1969)

Karla – Rein Aren, Pearu – Kaarel Karm. Tammsaare ja Panso „Inimene ja inimene”. (Draamateater, 1972)

  • Juhan (Kitzbergi Püve talus, 1925)
  • Sebon (Raudsepa Kohtumõistja Simson, 1926)
  • Salarino ja Bassanio (Shakespeare’i Veneetsia kaupmees, 1926 ja 1937)
  • Külapoiss (Adami Giselle, 1929)
  • Rein Mesilind (Metsa President Nuiatust, 1932)
  • Marius (Pagnoli Kauged rannad, 1933, Fanny, 1934, ja Tseesar, 1937)
  • Orsino (Shakespeare’i Mida soovite, 1935)
  • Mortimer (Schilleri Maria Stuart, 1935 ja 1942)
  • Imant (Kallase Mare ja ta poeg, 1935)
  • don Pedro (Shakespeare’i Palju kära ei millestki, 1936)
  • Juhan (Raudsepa Mikumärdi, 1936)
  • Demetrius (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1937)
  • Jaan (Kitzbergi Tuulte pöörises, 1937)
  • Vikernõmm (Raudsepa Lipud tormis, 1937)
  • Vaino (Jakobsoni Viirastused, 1939)
  • Petruchio (Shakespeare’i Tõrksa taltsutus, 1940)
  • Pavel (Gorki ja Särevi Ema, 1941)
  • Rudolf Ikka (Tammsaare ja Särevi Elu ja armastus, 1942)
  • Hakon (Ibseni Võitlus trooni pärast, 1942 Draamateatris)
  • Juhani (Kivi ja Kallio Seitse venda, 1943 Draamateatris)
  • Safonov (Simonovi Vene inimesed, 1944)
  • Hamlet (Shakespeare’i Hamlet, 1945, Draamateatris 1949)
  • Ralf (Jakobsoni Elu tsitadellis, 1946)
  • Cyrano (Rostand’i Cyrano de Bergerac, 1947)
  • Berkutov (Ostrovski Hundid ja lambad, 1948)
  • Othello (Shakespeare’i Othello, 1949)
  • Allan O’Connel (Jakobsoni Šaakalid, 1951 ja 1953)
  • Vagin (Gorki Päikese lapsed, 1953)
  • Kaval-Ants (Tammsaare ja Panso Põrgupõhja uus Vanapagan, 1953)
  • Arbenin (Lermontovi Maskeraad, 1954)
  • Ants Tertsius (Vilde ja K. Ruusi Mahtra sõda, 1954)
  • Antonius (Shakespeare’i Antonius ja Kleopatra, 1955)
  • Kustas (Ranneti Südamevalu, 1956)
  • Hector (Shaw’ Südamemurdumise maja, 1957)
  • Mart Tuisk (Ranneti Kadunud poeg, 1958, Minski vene draamateatris 1959)
  • Philipp II (Schilleri Don Carlos, 1958)
  • Vetšerinkin (Mihhalkovi Ausammas iseendale, 1959)
  • Olovernes (Tammsaare Juudit, 1960)
  • Lenin (Pogodini Kolmas, pateetiline, 1960)
  • Jõnn (Smuuli Kihnu Jõnn, 1964)
  • Mefistofeles (Goethe Faust I, 1968, Faust II, 1969)
  • Melkett (Shafferi Must komöödia, 1970)
  • Šabelski (Tšehhovi Ivanov, 1971)
  • James Tyrone (O’Neilli Pikk päevatee kaob öösse, 1971)
  • Pearu (Tammsaare, Panso ja Küla Inimene ja inimene, 1972)
  • Gornostajev (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1977)

Helikandjaid

  • Kaarel Karmi loominguline portree (LP, 1976)
  • Eesti väljapaistvaid sõnakunstnikke I ja III (LP, 1974)

Kirjandus

  • S. Levin. NSV Liidu rahvakunstnik Kaarel Karm. Tallinn, 1966
  • Kaarel Karm: lehitsedes töölehekülgi. Koostanud I. Taarna. Tallinn, 1983
  • I. Taarna. Mu hing on tuline kui laava ... Tallinn, 1990
  • V. Mettus. „Ma olen torm, ta annab mulle alla“. Kaarel Karm Petruchiona. – Teater ja Muusika 1941, 1
  • E. Link. Jõuline talent. – Eesti NSV Teatrid 1958, 2
  • E. Link. Esimene Jõnn. – Teatrimärkmik 1964/65
  • V. Tobro. Kaarel Karmi Boldino sügis. – Edasi, 2. aprill 1972
  • V. Panso. Portreed minus ja minu ümber. Tallinn, 1975; 2. trükk Tallinn, 2007
  • L. Krigul. Oled lummanud meid. – Edasi, 16. jaanuar 1977
  • K. Karm. Viimaseid mõttemõlgutusi Vihulas. Intervjueerinud I. Taarna. – Teatrimärkmik 1978/79
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 10. august 1979
  • L. Kalmet. Pool sajandit teatriteed. Tallinn, 1982
  • L. Vellerand. Tundelised teatriportreed. Tallinn, 1984
  • A. Eskola. Näitleja on ajastu lühikroonika. Tallinn, 1986
  • K. Karm. See töö ei ole tühipaljas kõnelemine. Intervjueerinud L. Lauri. – Kirjutamata memuaare. Tallinn, 1986
  • K. Karm. „Kunstis ma ei poolda kompromisse“. Koostanud I. Taarna. – Teater. Muusika. Kino 1986, 10
  • M. Mikiver. Kaarel Karmile mõeldes. – Sirp ja Vasar, 17. oktoober 1986
  • K. Haan. 50 aastat „Antoniuse ja Kleopatra“ lavastusest Draamateatris. – Aegkiri 2006, 2
  • L. Tormis. Kaarel Karm 100. – Teatrielu 2006
  • Voldemar Panso päevaraamat. I–II. Tallinn, 2007, 2008
  • Õ. Orav. Rannakaluri õpetlik lugu. – Maaleht, 7. aprill 2011
  • [Некролог]. – Cоветская Эстония, 4 августа 1979

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T233

Välislinke

Õie Isabella – Meta Luts, Rein Mesilind – Kaarel Karm. Metsa „President Nuiatust”. (Estonia, 1932)

Maria Stuart – Liina Reiman, Mortimer – Kaarel Karm. Schilleri „Maria Stuart”. (Estonia, 1935)

Maria – Reet Aarma, Vikernõmm – Kaarel Karm. Raudsepa „Lipud tormis”. (Estonia, 1937)

Hakon – Kaarel Karm, Margarete – Aino Talvi. Ibseni „Võitlus trooni pärast”. (Draamateater, 1942)

Simeoni – Helmut Vaag, Timo – Boris Peensaar, Aapo – Maks Karro, Eero – Alfred Mering, Juhani – Kaarel Karm. Kivi „Seitse venda”. (Draamateater, 1943)

Ralf – Kaarel Karm, Prillidega härra – Bernhard Lülle. Jakobsoni „Elu tsitadellis”. (Estonia, 1946)

Jürka – Arno Suurorg, Kaval-Ants – Kaarel Karm. Tammsaare ja Panso „Põrgupõhja uus Vanapagan”. (Draamateater, 1953)

Tundmatu – Eduard Tinn, Arbenin – Kaarel Karm. Lermontovi „Maskeraad”. (Draamateater, 1954)

Philipp II – Kaarel Karm. Schilleri „Don Carlos”. (Draamateater, 1958)

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2017