Kirdeväil ja Loodeväil

Kirdeväil, Põhja-meretee, Atlandi ookeanist piki Euraasia rannikut (läbi Barentsi, Kara, Laptevite, Ida-Siberi ja Tšuktši mere) Vaiksesse ookeani kulgev veetee. Ühendab Euraasia loodeosa sadamaid Siberi põhjaranniku ja Kaug-Ida sadamatega (1930.–40. aastail ehitati Dicksoni, Tiksi, Peveki ja Providenija sadam). Üldpikkus umbes 2500 miili. Navigatsioon peamiselt juulist septembrini, ajuti oktoobrini. Laevad sõidavad karavanides jäämurdjate abiga. Laevakaravanide marsruut sõltub jääoludest, sellepärast kulgeb laevatee Siberi põhjaranniku lähedal. Rannalähedane meri on suhteliselt madal, see takistab jäämägede lähenemist ja jää suuremat kuhjumist. Jäämere lõunaosas on vesi suviti soojem, suurte jõgede suudmepiirkondades on jääolud hõlpsamad ning ranniku läheduses saab kasutada kaldaorientiire ja jääluurelennukite andmeid. Kõige raskemini läbitavad on väinad ning tuulte ja hoovuste toimel suviti moodustuvad jäämassid Taimõri poolsaare ja Aioni saare lähedal. Ehkki jäämurdjate ning õhuluure kasutamine suurendab transpordikulutusi 40–50%, on Kirdeväila laevateel väga suur majanduslik tähtsus, sest peamiselt sealtkaudu kulgeb Siberi ja Kaug-Põhja alade varustamine. Kirdeväilas toimuv kaubavedu on ühekülgne: Arktika läänesektoris on ülekaalus väljavedu, idasektoris sissevedu. Laevaliiklust teenindavad automaat- ja mehitatud ilmajaamad, jääluurelennukid ja jäälõhkujad. Peamised veosed on naftasaadused, puit, metallimaagid ja kivisüsi.

Kirdeväila otsimist alustas 1553 Hugh Willoughby (surnud 1554), ta jõudis Koola poolsaareni. Esimese suurema teadusliku ekspeditsiooni sooritas Kirdeväilas 1733–43 Vitus Bering: kaardistati Siberi põhja- ja idarannik. Märkimisväärse panuse Kirdeväila uurimisse andsid oma ekspeditsioonidega 1876–77 eesti kaptenid Christian Dahl ja N. Raudsepp (1848–1916). Esimesena läbis Kirdeväila  Nils Adolf Erik Nordenskiöld laeval Vega 1878–79. Ühe suvega sooritas selle retke esimesena Otto Schmidti ekspeditsioon jäämurdjal Sibirjakov 1932, sellega pandi alus laevaliiklusele Kirdeväilas.

Vaata ka artiklit

• Põhja-meretee administratsioon
• väil

EE 5, 1990; EE 8, 1995; MerLe, 1996; VE, 2006; muudetud 2012