Krusenstern, Adam Johann von

Adam Johann von Krusenstern [kru:zenštern] (Krusenstjern, venepäraselt Ivan Fjodorovitš Krusenstern; 19. XI 1770 Hagudi – 24. VIII 1846 Kiltsi, Virumaa), baltisaksa päritolu Vene meresõitja, admiral (1842), Peterburi Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige (1803) ja auliige (1806). Paul Theodor von Krusensterni isa, Adam August Otto Paul von Krusensterni vanaisa. Lõpetas 1787 Kroonlinnas Mereväe Kadetikorpuse ja osales Vene-Rootsi sõjas (1788–90). Teenis 1790–93 Tallinna laevastiku eskaadris ja 1793–99 Inglise mereväes, viibis Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Juhatas 7. VIII 1803–19. VIII 1806 esimest Vene ümbermaailmareisi, selle sooritasid laevad Nadezda ja Neva (komandör Juri Lisjanski). Reisil tehti esmakordselt rohkesti okeanograafilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi, uuriti süvavett ning kirjeldati paljusid saari ja rannikuid. Tulemused avaldas Krusenstern reisikirjelduses, mida ta koostas pärast reisi saadud kolmeaastase puhkuse ajal (1807–09) Kodila mõisas. Töötas 1811–15 Mereväe Kadetikorpuses inspektorina ning oli vahepeal 1814–15 Inglismaal. Ostis 1815 Kiltsi lossi, kus töötas aastani 1822 kaardimaterjalidega, mis ta oli Vaikse ookeani kohta kogunud, avaldas need  "Lõunamere atlases" (1824–27), mis on oma aja täpseim atlas Vaikse ookeani saarte kohta. Nimetati 1823 Admiraliteedi alaliseks liikmeks ja valiti 1826 kontradmiraliks, aastast 1829 oli viitseadmiral ja aastast 1842 admiral, 1827–42 oli Peterburi Mereväe Kadetikorpuse direktor; tema ettepanekul 1827 asutatud kõrgemast ohvitseriklassist on arenenud Vene mereväeakadeemia. Krusenstern oli Loodeväila otsingute peamisi algatajaid. Tal on suuri teeneid ka maailmamere rannikute uurimisel. Koostas paljude ekspeditsioonide juhendeid, aitas ette valmistada Karl Ernst von Baeri, Otto von Kotzebue, Friedrich Benjamin Lütke ja Ferdinand von Wrangelli ekspeditsioone ning jagas oma rikkalikke kogemusi välismaa meresõitjatele.

Krusenstern on Vene Geograafiaseltsi asutajaid (1845). Oli ka Tartu Ülikooli audoktor (1813), Londoni Kuningliku Seltsi liige jpt välismaa teadusseltside kirjavahetajaliige. Talle on antud Peterburi Teaduste Akadeemia Demidovi-preemia (1837). Vassili saarele (Peterburis) on püstitatud mälestusmärk tema ümbermaailmareisi 70. aastapäeva tähistamiseks. 1995 avati Kiltsi mõisahoones Krusensterni tuba ning Sahhalinil on tema auks büst.  Maetud Tallinna toomkirikusse, kus tema haual on pseudogooti stiilis hauamonument (1848, Johann Gottfried Exner).

Krusensterni nime kannavad 14 geograafilist objekti (neemed, saared, jõed, mäed), 1 liblika- ja taimeliik ning Kuu kraater.

Töid

  • Путешествие вокруг света 1803, 1804, 1805 и 1806 годах на короблях "Надежда" и "Нева" (3 köidet koos atlasega, 1809–13; tõlgitud enamikku Euroopa keeltesse)
  • Собрание сочинений, служащих разработом и изъяснением атласа Южного моря, 1–2 (1824–1825)

Kirjandus

  • V. Nevski. Vene lipu all umber maailma. Tallinn, 1957
  • V. Passetski. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tallinn, 1970
  • В. М. Пасецкий. Иван Федорович Крузенштерн. Moskva, 1974
  • E. von Krusenstjern. Weltumsegler und Wissenschaftler Adam Johann von Krusenstern 1770–1846. Ein Lebensbericht. Gernsbach, 1991
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 2. köide. Tallinn, 2005
  • Самое полное описание первого российского кругосветного плавания. Санкт-Петербург, 2003

MerLe, 1996; EE 14, 2000; ETeadBL, 2005 (E. Tammiksaar); muudetud 2011