Laanemets, Aare

Aare Laanemets (6. II 1954 Tallinn – 28. X 2000 Tartu), näitleja, lavastaja ja lavapedagoog. Eesti Teatriliidu (1978) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Isa raudtee maamõõtja, ema õpetaja.

Lõpetas 1972 Tallinna Spordiinternaatkooli ja 1976 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Oli 1976–83 ja aastast 2000 Draamateatri ning 1983–2000 Endla näitleja. Esines Pärnu restorani Hermes varietees, juhendas aastast 1985 Pärnu Kooliteatrit. Mänginud filmis („Kevade”, 1970, „Suvi”, 1976, „Sügis”, 1991, kõik Tallinnfilm; „Aarete saar”, 1972, Gorki‑nimeline Kinostuudio; „Pikk tee düünides”, 1981, Riia Kinostuudio), telelavastustes („Kardemoni linna rahvas ja röövlid”, 1980) ja kuuldemängudes.

Salme Reegi nimeline preemia 2000.

Osi

  • Külaline (Kaplinski Neljakuningapäev, 1977)
  • Kelner (Vampilovi Pardijaht, 1977)
  • Kaarel (Kitzbergi Tuulte pöörises, 1979)
  • Kullervo (Lönnroti, Kazimiri ja Ortutay Kalevala, 1980)
  • Üks (Viidingu ja Rätsepa Olevused, 1980)
  • Odilon (Crommelyncki Kuum ja külm ehk Härra Domi idee, 1983 Endlas)
  • Sven (Kooli Musta kassi öösel ei näe, 1984)
  • Harry Horner (Wycherley Provintsitar Londonis, 1985)
  • Josua (Välen) (Valtoni Vägede valitsejad, 1986)
  • Dönci (Spiró Aed, 1988)
  • Erhart Borkman (Ibseni John Gabriel Borkman, 1989)
  • Nikos (Kanderi Zorbas, 1989)
  • Torba (Jakobsoni Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed, 1991)
  • Indrek Paas (Tammsaare ja Karusoo Täieline Eesti Vabariik, 1992)
  • Gerry (Frieli Lõikuspeo tantsud, 1992)
  • Harro Hassenreuter (Hauptmanni Rotid, 1993)
  • Indrek (Tammsaare ja Adlase Armastuse võimalikkusest Vargamäel, 1993)
  • Gösta Berling (Lagerlöfi ja Aaloe Gösta Berlingi saaga, 1994)
  • Henrik (Garpe Kõik need päevad ja ööd, 1995)
  • Walesi prints (Dumas’ ja Sartre’i Edmund Kean, 1995)
  • Saska Rajala (Barani Mutanttüdruk, 1996)
  • Silver Ükssilm (Väli ja Saare Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel, 1997)
  • Geoffrey Jackson (Ayckbourni Kallid külalised, 1998)
  • Victor Cadwallader (Rayburni Mees, kes arvatavasti on…, 1999)
  • Roberto les Diam (Monnot’ Irma, 1999, Endla ja Estonia ühistöö)
  • Polyxenes (Shakespeare’i Talvemuinasjutt, 2000 Endlas)

Lavastusi

  • Maeterlincki Sinilind (1986, koostöös kooliteatriga)
  • Goetzi Kolm pettust (1992)
  • Ortoni Püksid maha! (1993)
  • Spiró Kelm (1994, mängis Kuberneri)
  • Molnári Üks, kaks, kolm! (1995, mängis doktor Krisztianit)
  • Lutsu ja Panso Kevade (1996, koostöös kooliteatriga)
  • Lutsu, Laanemetsa ja Puuderselli Nukitsamees (1998, koos Ahti Puuderselliga, koostöös kooliteatriga, mängis Vanaisa)
  • Morgani ja Markwicki Salaaed (1999, mängis Archibald Cravenit)
  • Ehlvesti Suur Tõll (2000 Kuressaare Linnateatris)

Kirjandus

  • A. Laanemets. Tagasipilk pöördeaastal. Intervjueerinud M. Kangur. – Noorus 1976, 12
  • T. Karro. Teatri noored võrsed. – Noorte Hääl, 23. november 1985
  • T. Ritson. Lihtne ja keeruline, vägi ja Valton: [Vägede valitsejad]. – Teater. Muusika. Kino 1987, 3
  • F. Kark, J. Rekkor. Rekkor ja Laanemets – Don Juanid. Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Postimees, 23. august 1990
  • R. Aller. Aare Laanemetsa lavastatud „Kolm pettust”. – Pärnu Postimees, 29. veebruar 1992
  • Aare Laanemets: „Indrek on tegelikult ebatänuväärne roll”. Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Postimees, 14. mai 1992
  • Ü. Tonts. Abielu ja õnn täielises Eesti Vabariigis. – Teater. Muusika. Kino 1992, 9
  • Aare Laanemets. Intervjueerinud R. Rähni. – Rahva Hääl, 19. september 1992
  • L. Tormis, M. Kapstas. See pidi olema armastus? – Pühapäevaleht, 21. november 1992
  • Ü. Tonts. Jälle Vargamäel, Con Amore: [Armastuse võimalikkusest Vargamäel]. – Teater. Muusika. Kino 1994, 2
  • Aare Laanemets tahab kõik ära proovida. Intervjueerinud Ü. Aaloe. – Hommikuleht, 7. veebruar 1994
  • P.‑R. Purje. Läbipaistmatu peegli ees: [Kelm]. – Kultuurileht, 13. mai 1994
  • Vastab Aare Laanemets. Intervjueerinud K. Orro. – Teater. Muusika. Kino 1995, 7
  • P.‑R. Purje. Visandeid „Endla” teatri suvehooajast. – Eesti Päevaleht, 29. juuli 1995
  • L. Vellerand. Kevadest kevadeni. – Kultuurileht, 10. mai 1996
  • A. Ruben. Näitleja, näitlejate kaitsja. – Õhtuleht, 18. jaanuar 1997
  • Arvo Kruusement: tamm jääb temast kasvama. Intervjueerinud M. Kasterpalu. – Postimees, 30. oktoober 2000
  • A. Laasik, R. Veidemann. Lapstähe vari saatis Laanemetsa läbi elu. – Eesti Päevaleht, 2. november 2000
  • [Nekroloog]. – Sirp, 3. november 2000
  • R. Neimar. Aare Laanemetsa roll. – Sirp, 3. november 2000
  • Katariina Lauk-Tamm mõtleb Aare Laanemetsale. Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Postimees, 12. juuli 2003
  • J. Kulli. „Kurb, et ta nii varakult läks. Põletas elu ja ennast”. – Õhtuleht, 6. veebruar 2009
  • P.-R. Purje. Lemmikute raamat. Tallinn, 2013
  • A. Aasmäe. Aare Laanemets: kui puudutad, saad särtsu. – Elukiri 2015, 1

Välislinke

Dönci – Aare Laanemets. Spiró „Aed” (Endla, 1988)

Karin Paas – Katrin Saukas, Indrek Paas – Aare Laanemets. Tammsaare ja Karusoo „Täieline Eesti Vabariik” (Endla, 1992)

Gerry – Aare Laanemets, Chris – Laine Mägi. Frieli „Lõikuspeo tantsud” (Endla, 1992)

Indrek – Aare Laanemets. Tammsaare ja Adlase „Armastuse võimalikkusest Vargamäel” (Endla, 1993)

Anna Stjärnhök – Merike Tatsi, Gösta Berling – Aare Laanemets. Lagerlöfi ja Aaloe „Gösta Berlingi saaga” (Endla, 1994)

ETBL, 2000 (L. Talts); täiendatud 2015 (T. Truuvert), 2019