Mats Laarmann (ka Laarman; 8. II 1873 Kaar­li vald, Viljandimaa – 13. XII 1964 Abja), vallakooliõpetaja ja poliitikategelane.

Isa Märt Laarmann (1834–1905), 1855–95 Araku kool­meister (vanaisa Mats Laarmann oli samas koolmeister aastatel 1824–55); ema Reet Laarmann, sündinud Zenter (1833–81), talupidaja. Abikaasa Ida-Marie Laarmann (1881–1945), tütred Hilja Laarmann (1906–44), Meida Laarmann (1910–22), poeg Jaan Laarmann (1911–48).

Õppis Araku koolis (Sammaste külas) ja 1883–87 Halliste kihelkonna­koolis. Sai 1893 Pärnus kihelkonnakooliõpetaja kutse. Töötas 1889–1910 Kaarli vallakoolis õpetaja­na. Oli 1910–22 Ullaste mõisa rentnik ja aastast 1930 Kaarli valla Taru talu omanik. Võitles 1914–17 Esimeses maailmasõjas. Pärnu maavolikogu (abiesimees 1920–22, esimees 1928--) ja 1923–32 Põllumees­tekogude esindajana II–IV Riigikogu (II Rii­gikogus hariduskomisjonis) liige. Oli Kaarli karskus­seltsi Säde asutajaid, Viljandi ja Halliste Põllu­meeste Seltsi ja teiste seltside liige.

Vangistati 14.VI 1941, perekond küüditati (abikaasa ja poeg surid Siberis), vabanes 12. II 1958, seejärel töötas Rimmus arveametnikuna.

Kogus rah­vapärimust (peamiselt Halliste kohamuistendeid) ja uuris selle kogumise ajalugu (Jakob Hurda kaastöö­liste elu ja tegevust). Kirjutanud näidendid („Koguni kogemata kombel: Nali ühes järgus: Algupärane näidend” (1902) ja „Ärimehed”), avaldanud artikleid Olevi­kus, Postimehes ja Kajas.

Maetud Halliste kal­mistule.

EKBL, 1998 (M. Vilbaste); muudetud 2013