Malõškin, Vadim

Vadim Malõškin (1. VI 1977 Baltiisk), näitleja. Eesti Teatriliidu ja Näitlejate Liidu liige (2002).

Lõpetas 1995 Tallinna Läänemere Gümnaasiumi ja 1998 Vene Draamateatri õppestuudio. Töötanud 1998–2013 Vene Teatris, aastast 2014 Esimese Balti Kanali hommikuprogrammi uudistetoimetaja. Esinenud aastast 2010 improvisatsiooniliste huumorietenduste sarjaga „Valel aadressil” (ka lavastaja ja kaasautor), mänginud teleseriaalides („Jokker”, 2010, Venemaa; „Kättemaksukontor”, 2013 ja 2014).

Osi

• noorem Bražnikov (Lutsu ja Kerge Tagahoovis, 1998)
• pojake Romi (Urbáni Hiirte vembud, 1999)
• Elias (Hoffmanni Nõiutud prints, 1999)
• Miaša (Turgenevi Provintsitar, 2000)
• Akela (Kiplingi ja Dzjuba Mowgli, 2000)
• Aladin (Šalevitši ja Vorontsovi Aladini imelamp, 2001)
• jänes Valgekõrv (Švartsi Punamütsike, 2002)
• Koletis ja Prints (Aksakovi ja Krassmani Tulipunane lilleke, 2003)
• Aprillikuu (Maršaki ja Tomani Õnnetoov sõrmus, 2004)
• Buratino (Leiese Buratino lendab kuule, 2005)
• Jakob Grimm (J. ja W. Grimmi ning Struškova Kuningas Rästahabe, 2006)
• Victor Jonson (Cooney Naljakas raha, 2008)
• Pime Pew ja Tom Morgan (Stevensoni ja Lapina Aarete saar, 2008)
• Bob Cratchit ja noor Scrooge (Dickensi ja Struškova Jõuluvaimud, 2009)
• Yorki hertsog (Schmitti ja Tomani Frédérick ehk Kuritöö bulvar, 2010)
• onuke Brizak, noorem kondiiter ja Tseremooniameister (Oleša Kolm paksu, 2011)
• Isa ja Jänes (Kozlovi ja Manonina Lood siilikesele. Tõsi, me oleme alati!, 2012)
• Zamuhrõškin (Gogoli Mängurid, 2012)

Kirjandus

• V. Malõškin. Teater – see on vereringesüsteem. – Тридцать пять монологов о сцене = Kolmkümmend viis lavamonoloogi. Tallinn, 2008
• К. Репсон. Малышкин не расстаётся с детством. – Postimees : на русском языке, 3–5 февраля 2012

ETBL, 2016 (M. Mauer)