Morsa isasloomal on eriti vägevad kihvad

morsk (Odobenus rosmarus), Arktika suurim loivaline. Morska on käsitletud kolme alamliigina või kolme omaette populatsioonina (Vaiksel ookeanil, Laptevite merel ja Põhja-Atlantil). Isase pikkus on kuni 3,4 (4,1) m, mass kuni 1,8 t, emased on väheldasemad. Morsal on suured ülakihvad (isasel kuni 60 cm pikkused), ta kasutab neid kaitseks, jääle ronimiseks ja toidu otsimiseks merepõhjast. Sööb merepõhja selgrootuid, peamiselt karpe ja sukeldub nende järele kuni 50 m sügavusele (võib viibida vee all kuni 10 minutit). Sigib rannajääl.

Morsad on olnud eskimote ja rannatšuktšide peamisi jahiloomi, kasutust leiavad nii liha, rasv kui ka nahk. Morskadele on hukatuslikuks saanud inimtegevus (sealhulgas tööstuslik suurpüük, lesilate hävitamine, merevee reostus), näiteks oli laptevi morska (O. r. laptevi) 1930. aastail 10 000, 1980. aastail aga ainult 6000 isendit. Praegu on morsk maailma punase raamatu nimistus puudulike andmetega liikide kategoorias, kaitse- ja majandamiskorraldus erineb riigiti. 

EE 6, 1992; MerLe, 1996; VE, 2006; muudetud 2011